ja Ficedula hypoleuca
Kui inime ei oska valmistada hommikusöögiks tasemel mune vähemalt viiel erineval moel, siis ei veena mind kuidagi, et tol oleks oskusi teha mingit mõistlikku maitsvat toitu. Pošeeritud mune võiks osata teha, selliseid puljongis valmistatud etc; pisut peenemat munaputru ja omletti vähemalt kolmel erineval moel.
Täna hommikul tegelesin just hispaaniapärase omleti valmistamisega. Lõikusin värsked kartulid õhukesteks ketasteks ja panin keskmisel tulel pannile praadima, samas hakkasin mune lahti kloppima, lisasin soola, palju rohelise pipra terasid (sõrmede vahel katki vajutatud) ja minimaalse koguse jahvatatud muskaatpähklit (muskaadi õite pulbri oleks võinud võtta, hhhmmmm, väheke šikim), samas hüppas aknast sisse kass, hambus must-kärbsenäpp; haarasin kassil harjunud liigutusega turjast ja raputasin, lind pudenes põrandale ja tõusis köögis lendu, kassi lennutasin tuppa ja sulgesin kindlalt ukse, kärbsenäpp lendas vastu akna ülemist, suletud ruutu, segasin pannil kartuleid ja viskasin nende peale hästi õhukeseks lõigatud chorizo vorsti viilud, lind puges aedviljariiuli taha nurka, liigutasin riiulit seinast eemale, lisasin munadele pisut täispiima ja segasin vorsti ja kartuleid (pulss tavapärane, (aga mitte normaalne)), togisin lindu, et ta lendaks taas akna poole, lind läks pliidi ja seina vahele, tõin rohelist sibulat ja hakkisin peeneks, lind tegi ringi lae all, segasin kartuleid ja vorsti, et midagi ei läheks kõrbema, vähendasin kuumust, kuulsin, et lind tegi veel ühe tiiru köögi lae all, valasin munasegu pannile ja puistasin hakitud sibula peale; lindu ei näinud kusagil, oletasin, et lendas ikka aknast välja. Katsin panni kaanega, aeg-ajalt kergitasin kaant ja kergitasin omleti serva, et ülemine toorem muna valguks servadesse ja omleti alla. Mõne aja pärast keerasin omleti teist pidi ja praadisin ülemist poolt, endisele alumisele poolele oli kartulitest ja vorstist moodustunud kilpkonna kilbi mustrit meenutav välimus ja põhimõtteliselt valmis ta oligi. Minu arvates see on Tortilla klassika, ilma sellise efektita (et lihtsalt sibul-kartul kusagil muna sees) on küll tortilla nimeks, aga midagi ikka jääb puudu.
Ja...
mõni aeg hiljem...
Veerand tunnikest hiljem rüüpasin köögis kohvi ja kuulsin kerget krabinat, tiibade kraapimist vastu seinapinda ja muid helisid, mis kogenud kõrvale reetsid, et lind on ikka veel köögis. Pisut asjade nihutamist, läbirääkimisi ämblikuvõrguse ja tolmuse linnuga, meelitamist ja kerget ähvardamist lõppesid sellega, et lind tõusis taas lendu ja akna poole lennates ta kadus. Nii kiiresti, et ma ei jõudnud vaadata, kas ikka välja, aga usutavasti küll.
Kas kõiki asjaolusid arvesse võttes võib loota, et linnu vabadusse päästmine annab mulle mingeid transtsendentaalseid plusspunkte?
Või lohistatakse mind kassisõprade ja kassivaenlaste ühendatud jõul ja avalikkuse parastava rõõmu- ja hukkamõistukisa saatel hukkamispaigale? No selleks peab alati valmis olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar