Seen ja niisama leierdan

Miks puraviku pilt? Aga küsigem hoopis, kuidas on võimalik, et leidsin 2. juunil, rohust puraviku. 

Sireli õitsevad, kastanid õitsevad, aga puravik juba kasvab. 

Juba.

See on mingi ettekuulutus:

 nt et valitsus langetab septembris alkoholiaktsiisi;

või kerkib ootamatult rohujuuretasandilt vägev valitseja;

või on tulemas hea seeneaasta.

Kuid ärgem laskem seenel end hälvitada, vaid mingem kohe teemasse, millesse iga aktiivne kodanik peaks praegu panustama ja arutlegem, kuis õnnestuks leida üks täiuslik inime ja kes ehk milline tema on.   

 

Kõik juba arutlevad ja üldine nõutus kasvab.

Nimelt - 

Eesti otsib presidenti. Uut. Aga pole võtta. Meri oli selline rahvusvahelise läbilöögi võimega, Rüütel mõjus veenvalt suvistel rahvakogunemistel ja asulate ning külade lavadel, Ilves oli dj, teadis trende, käis punklaualupeol, oli väheke glämm, Kaljulaid on positiivset kaastunnet esile kutsuv igiebaküps püüdlik naabritüdruku tüüpi etleja, kelle puhul mõnd ehk valdab tunne, et parem osa publikust usub ja jagab ta tundlevaid siiraid puhanguid...;  selline "Pole artiste vaja, ma laulan teile parem ise!" "Jeee!" 

Kes oleks selles reas järgmine ja milline tegelane? 

15 minutit püüdsin selle üle juurelda, aga lõpetasin mõttega, et teeks võileiva. Miniröst Kodusai, õhemast õhem sink ja selle vahel kitsejuust - läks võileivamasinasse.       Hmmm...

Pole paha. 

Poliitilise sümboltegelase puudumine on senise erakondade ja valitsemise viimase ca 10 aasta arengute tulemus. Liiga kaua ja silmatorkavalt palju on riigi valitsemise juures olnud nomenklatuurset tühisust ja ülbust. Sellisel pinnal ei saa tekkida poliitikut või ühiskondlikku elu mõjutavat autoriteeti või kodanikuühiskonna liidrit, kellest saaks süsteemist üle ulatuv ja tunnustatud president. 

niisiismissiis... vahepeal... muidu...  Luka sigatses, korjas oma õhuruumist lennuki ära ja sai selle seest blogija kätte ja jagab seletusi, mille üle iga följetonist võiks uhke olla. 

Samas kõrval mordoris, nagu hiljuti taasoletasin, muutub olukord mistahes opositsiooni jaoks päevadega järjest lootusetumaks, ametlik propaganda on juba asunud "ajaloolist tõde jalule seadma" GULAGi osas, mis olla enamusele vangidest olnud hea elukeskkond ja väga soodne võimalus alustada sotsiaalse liftiga liikumist üles. Ja praktilise sammuna plaanitakse laagritest taaskujundada töölaagrid. 

Kuidas küll nii, jah, nagu polekski olemas Solženitsõni raamatuid ja Šalamovi jutte?! Pole orkide rahval mitte mingit kollektiivset ajaloolist kogemust. Mälu asemel on propaganda müüdid stalinlikust kuldajastust. Ammugi ei ole tekkinud üldist põlglikku suhtumist platnoidesse ja urkadesse-eliiti, kes röövib moskoovia varasid ja viimasel ajal on hakanud juba hulgaliselt vahistama ja ei näe mingit probleemi poliitiliste vastaste tapmises. 

(Kumb on ägedam kuju, kes määrab pikemaid karistusi ja rohkematele, kas luka või voldemar, pole veel lõplikult selge. Kas kõiksuse üle valitsev ja kõike korraldav printsiip lubab kaua eksiteerida kahel esteetiliselt ja eetiliselt sedavõrd eemaletõukaval tüübil, kui nad on tõsiselt hoogu läinud, on tõsine küsimus.)   

Tahaks tsiteerida Šalamovit (Ilona Martsoni heas tõlkes, vt Kolõma jutud): "Kuid platnoid - nemad ei ole inimesed. Nende moraal mõjutab laagrielu piiritult ja igakülgselt. Laager - see on terve täiega negatiivne elukool. Midagi kasulikku, vajalikku keegi sealt kaasa ei saa (...). Iga laagrielu minut on mürgitatud minut. Seal on palju sellist, mida inimene ei peaks teadma, ei peaks nägema, aga kui näeb - siis on parem ära surra. (...) Vabaks saades ta näeb, et pole laagriajal mitte üksnes jätnud edasi minemata, vaid et tema huvid on ahenenud, kesisemaks ja tahumatumaks muutunud. Moraalsed tõkked on kuskile eemale nihkunud. Tuleb välja, et on võimalik toimida alatult ja ikkagi edasi elada." jne,  jmt. 

Töölaagritega on aga selline probleem, et toodangut on ju vaja järjest rohkem anda ja seepärast on aina enam vaja uut tööjõudu ja kuna ettevõtted ja jõustruktuurid on tihedalt põimunud, siis viimased püüavad ka oma huvides sinna rohkem värsket inimmaterjali saata. Kõik nii sarnane kauni nliidu ajale, seega küllap meelepärane vanadele gebistidele ja laiemalt revanšistliku vaimustuse tõusulaine loomulik osa.