Kultuur, poliitika, Eesti, maailm, inimesed, linnud, veidrused, minevik ja tänapäev ja homne - neist ja nende võimalike kombinatsioonide hulgast tehtud valik sõnas, pildis ja muus muusikas.
... silmapaistvad juhiomadused ja särav visioon...
piip-piip-piip-piip-piip-piip-piip-piip-piip-piip
Viimased kaks päeva on käimas hoogne Terviseameti ja mitmesuguste ekspertide ja juhtide siunamine. Konkreetsete persoonide tasandil, nimeliselt, tsitaatidega jne. Mõistagi tekib kiusatus kaasa lüüa, aga pole mõtet.
Ainult kahele asjale juhiks tähelepanu.
1. WHO eksperdid saabusid Hiinast tagasi märtsi esimestel päevadel ja Dr Bruce Aylward ütles pressikatel 2. ja 3. märtsil, et Euroopas tuleb alates samast hetkest hakata tegutsema moel, nagu oleks viirusepuhang juba käes. Vastasel juhul olete hiljaks jäänud. Hankige hingamisaparaate, rõhutas ta. pressikas Leidke nakkuse allikas, tehke kindlaks kontaktid, isoleerige.
Ja 2. Olemuslikult on Eesti riigi probleemide põhjus juhtivad kaadrid. Nimetan seda nähtust ülevalt alla nõrguvaks rumaluseks. Erinevatele juhipositsioonidele leitakse ebapädevad ja sageli ka isikuomadustelt sobimatud inimesed. Sellest tulenevalt hakkavad allpool paremad spetsialistid lahkuma ja asenduvad rumalast juhist veel rumalamatega või siis eriliselt allaheitlike tüüpidega, kes ei ilmuta mingit võimet iseseisvalt otsuseid langetada, kellel puudub huvi töö tulemuste suhtes, kelle väärtus on lojaalsus ülemusele (mistõttu jääb mulje, et organisatsioonis on töörahu jne jmt) jne.
Kui käesolevat kriisi ei kasutata ära, et sobimatud, asjatundmatud ja vähevõimekad (juhtiv)ametnikud asendada ja edaspidi valida juhte vastavalt võimetele ja varasematele saavutustele jmt tuginedes (praegused konkursid on nali), siis on kriis lastud raisku minna ja edasi läheb vaid hullemaks.
Rumalus levib sama edukalt kui viirus, pärast teatud murdepunkti, mil kriitiline arv lolle on end riigi ja kohaliku omavalitsuse struktuuridesse mugavalt sisse seadnud, on lauslollus võitnud. Siis võib e-riigi mõistega tähistada ebaefektiivset riiki, kus iga toimingu teostamiseks kulub
Täna paistis Vend Päike terve päeva! Järjekordne jalutusilm, mis sobib esteetidele, dekadentidele, iroonilistele romantikutele ja misantroopidele. Üsna järjekindlalt vaatan webcam'ide live'e tühjadena tunduvatest üksikute jalutajatega linnadest, nt Veneetsiast.
Rasketel aegadel tuleb südames kanda midagi ilusat, kirjutas Blaise Pascal. 👉
Mulle meeldivad mõtlejad, kirjanikud, kunstnikud jt, kel ei ole kalduvust teha illusioone. Või on nende illusioonid muust eraldi karbikeses kirjaga "Mulle vajalikud illusioonid".
Sellised inimesed võivad olla paiguti ühiskonnakriitilised, või eraklikud, võivad olla nihilistlikud jmt. Aga nad on mulle lähedasemad, kui särava naeratusega inimtüüp, kes läheb kergesti kaasa mõne sündiva totalitarismiga, mis lubab
"me parandame maailma ära ja teeme kõik õnnelikuks".
Ilusasti on selle kohta arvatud nõnda:
“Isn't it enough to see that a garden is beautiful without having
to believe that there are fairies at the bottom of it too?”
―
Douglas Adams
((Antud autori ateism pole mind kunagi seganud, sest ateist küll, aga mitte loll.))
Delfiinid Itaalia sadamates ja Veneetsia kanalites - muidugi mõte liigub Douglas Adams'ile (nimetan teda liiga sageli, aga just praegu soovitaks muuhulgas tema Hitchhiker'it lugeda (või on kõik seda juba lugenud?)).
“The story so far: In the beginning the Universe was created. This has made a lot of people very angry and been widely regarded as a bad move.”
―
Douglas Adams
Blaise Pascal'i mõtted inimesest näivad üsna realistlikud, kohati ehk ka skeptilised. Neil päevil sobib meenutada tema mõtet, et paljud inimkonna probleemid võrsuvad inimese võimetusest istuda toas vaikuses ja üksinduses. 😺
Paraku küll. Pascal'i puhul on sümpaatne, et ta tunnistas, et tal võib olla illusioon, kuid leidis, et see on ratsionaalne. Tänapäeval on inimesed kahjuks kõrvale heitnud nii religioosse kui ka ratsionaalse, seetõttu pole Pascal praegu eriti moes.
Liikudes suuremalt väiksemale
Lootkem, et alljärgnev osutub õigeks:
“If the coronavirus behaves like most other viruses,
then as the sun grows stronger day by day as we head towards the summer
solstice, the stronger sun and increased hours of sunshine may start to
take their toll on the virus, thereby helping to slow its spread,
particularly as the sun gets stronger in April and May,” said
AccuWeather Founder and CEO Dr. Joel N. Myers. “The point of most rapid
increase in sun intensity as well as duration of the day is right now,"
he added, referring to the days around the vernal equinox, which occurs
March 19.
Loodan, et mina laias laastus eksin ja olen liiga pessimistlik järgnevas:
Vaatasin krooniviiruse levimise andmeid ja kirvetööna valminud mudelis jõudsin järeldusele, et leviku algfaasis jälgitav nakatunute arv ligikaudu kahekordistub keskmiselt nelja päeva jooksul (osa viiruse kandjaid/mittehaigestujaid jääbki sellest arvestusest välja) (kui eriti ei testi, siis muidugi testiga leitud nakatunute arv kasvada ei saa) kuni tuvastatud leviku algusest möödub ca 3 nädalat ja siis keerab kõver järsult üles ja nakatunuid pole enam võimalik kokku arvatagi. Ma ei mäleta, kas ajalehes mõne aja eest avaldatud mudelid olid sarnased, aga üldjoontes küllap olid. Meil peaks selle arvestusega nakatunute reaalne arv kümnekordistuma umbes 7 päeva pärast.
Au ja kuulsus kõigile, kes teevad oma igapäevast märkamatut tööd toidukauplustes ja apteekides jm.
Eestis on ca 150-250 hingamisaparaati, mis on üks kõige olulisemaid kitsaskohti/puudujääke ja otsustava tähtsusega kriitiliste haigete ravimisel. Samas on ka puudus medpersonalist, kes tagaks nendegi võimaluste kasutamise pikema perioodi jooksul. Seepärast oleks otstarbekas praegu (lisaks abitutele katsetele neid aparaate juurde hankida) hakata vastavat personali kokku otsima ja palgata neid medkooli eriharidusega lõpetanute hulgast, tudengite hulgast ja endiste medtöötajate hulgast palgaga ca 4000 euri kuus kätte. (Muidugi tuleb raviasutuste vastavate töötajate palka ka samavõrd tõsta.) Tänasest arvestades ehk oleks aega ca 2 nädalat neid treenida ja ette valmistada. Ainult Kuressaare Haigla on hetkel otsimas erakorralise meditsiini õde CV keskuse kaudu, muud raviasutused tunnevad ennast ilmselt kindlalt, Terviseameti tööpakkumised muidugi selliseid spetsialiste ei otsi ja Tartu Ülikooli Kliinikum ei otsi.
Täna sattusin jalutama ajal, mil hakkas sadama rahet.
Kõige targem mõte sellega seoses
oli
"Rahe siis rahe." Tegin paar pilti.
Eile vaatasin Woody Alleni A Rainy Day in New York. Kuna WA mulle meeldib, NY mulle meeldib ja filmi süžee, näitlejad, lavastus,
operaatoritöö jmt olid head, siis kokkuvõtteks ütleksin, et sobiv meelelahutus. Peategelasele meeldis lounge stiilis muusika, seepärast ja
Itaalia toetuseks olgu siin üks ilus lugu Gino Paoli'lt.
Ja miks mitte ka kena eneseirooniline looke filmist peategelase esituses.
Päris mitu päeva olen häbitult laiselnud, kas järgmisel nädalal peaks vahelduseks midagi töist tegema ja püstitama endale mingi ülesande? Ma arvan, et ca üks kuu oleks praegu vaba aega mil keegi mind ei tülitaks. Kui siis selle järel oleks mingi hulk teksti valmis saanud, st ülearust teadust tehtud, oleks... Poleks... piinavalt kahju...
Peab vist otsustama tulenevalt protsessi nauditavusest. Ümberorganiseeritud kirjutuslaud ja riiulid oleks juba vaheldus nt.
Mis mind mõneti viimasel ajal häirib kirjutamise juures, on toimetajate komme varasemast enam artiklite stiili ja sõnastu kallale minna. Täie enesestmõistetavusega püüavad nad "ära parandada" autori isikupära. Autorile iseloomulikud laused toimetada Prokrustese sängi, sõnastust lihtsustada, tabeleid nõuda seal, kus pole õigupoolest mõeldudki ega tarvidust esitada mingit andmehulka. Normiks hakkab kujunema kompileeritud ja isikupäratu, väheinspireeriv ja väljaspool tõelisi hüpoteese ning uusi laiema üldistusega järeldusi "uurimistöö tulemus". Kuna selliseid koguneb massiliselt, see on standard, siis nendest ei tohi erineda. Ma tahaks minna riskile ja püüda midagi pisutki üllatavat saavutada, selle asemel, et püüdlikult nämmutada ja halli teksti toota.
