Triviaalne, ajast ja inimestest

"Suur aeg nõuab suuri inimesi."
Muidugi Jaroslav Hašek ja Švejk.

(Raamat, mille lugemine nõukogude armees oli igale sundajateenijast eestlasele enam-vähem kohustuslik. Oli meie tüvitekstide hulgas auväärsel kohal. 

Asendatud Sõrmuste isandaga.)

Aeg on parasjagu suur. Massid on liikvel, Vahemere lõunakaldal valitseb täielik segadus.

Muidugi praegu berberid ei valluta Hispaaniat ja probleem pole selles, et türklaste vägi oleks Viini all nagu õnnetul 16. sajandil või Suure Türgi sõja aegu. Türgi positsioon on selletagi tugev. Kui nad väravad taasavavad, on Kreekas araablaste üleujutus.

Idapiiri taga Mordoris on ülesköetud sõjameeleolu ja patriootlik hüsteeria. Ilmselt otsitakse sellele veel  lisarakendust. Ühtki muud mõeldavat teemat seal elanikele ette sööta ei ole. Uus doos, uued hallutsinatsioonid ja ekstaas. (3 võõrsõna, selgelt liiga palju 👲) Uus annus, pettekujutelmad ning moondunud tegelikkuse taju ja ülim vaimustus. (Puhas eesti keel!😆) 

Hirmus, hirmus, 8. detsembril 25 aastat tagasi otsustati N Liit lõplikult laiali saata.
Selle õigusjärgne jäänuk ootab lagunemist. Mida enam see edasi lükkub, seda ennustamatum saab selle käik ja tulem olema.

Tundub, et suurte sündmuste künnisel on ajaloo laval peamiselt väikesed keskpärased inimesed. Sellised, kes ei suuna protsesse. Pinged kumuleeruvad ja sahmerdajad ei jõua enam jälgida vektorite suunda ja analüüsida edasist arengut. Kunagi ei ole midagi laabunud iseenesest. Pakkumisel on  lohutus, et mingi osa toimuvast on simulaakrum. Keegi arvestab selle (akadeemiliste? analüütikute?) arvamusega? Vaevalt. Vist parem ongi.

Hašek kiitis Švejki suureks inimeseks sest: "Ta ei pannud Efesoses põlema jumalanna templit, nagu tegi seda lollpea Herostratos, et sattuda ajalehted veergudele ja kooliraamatute lehekülgedele. 

Ja sellest aitab."

Kolm postitust tagasi kirjutasin, et kui läheb väga jamaks, siis tuleb minna Lätti. Tabasin, võib öelda, et lausa kuulutasin ette, trendi. Olukorras ja poliitikas toimuvad muutused ennaktempos.

Kaudsed märgid viitavad, et hr T.H. Ilves on end juba Lätis sisse seadnud.
Peagi tekkivale tohutule õllehinna erinevusele viidates räägivad täna Lätti minekust poliitgurud, hallid kardinalid ja majandusanalüütikud.
Väliseksperdid ennustavad Lätile buumi ja õitsengut.

Tartus toimus noorte meeleavaldus Lätti siirdumise loosungi all.

"Lähme lapsed Lätimaale..."   

Kihin ja virvendus

Kui eespool mainisin Heiti Talviku sünniaastapäeva, siis oleks ebaviisakas täna vaikida ja mitte märkida, et täitub  Betti Alver 110! Ei hakka teda tsiteerima, aga pealkirjaks sai kolm viimast sõna tema poeemist Lugu valgest varesest.

KIHIN JA VIRVENDUS
versus näiteks Tõde ja õigus. Või Hälin ja raev. Või Kuritöö ja karistus.

Või Sõda ja rahu.

Liikudes mööda ringjoont punktist A punkti B - vt ka tänaseid pilte Laiuselt (väga Jõgeva lähedalt), kus praegu elavad ja magavad sisalikud.

 Tartu piiskopkonna vaatevinklist ja kitsama geopoliitilise olukorra hinnangust lähtudes oleks Laiuse linnuse niru seisukord ehk koguni rahuldust pakkuv.

 Samas tuleb tunnistada, et määravaks ei kujunenud piiskopkonna ja Liivimaa saatusele mitte tülikas Ordu. "Usupuhastajad" (veel juubelijuttu! 500!) ründasid seestpoolt, moskoviit tuli idast, nagu ikka, "õigustatud nõudmistega" ja "katkenud kannatusega". 

  Propaganda, hübriidsõda, moskoviidi surve ja pretensioonid, diplomaatilised ähvardus- ja meelitusmängud, keskvõimu teeniv "õigeusu" kirik  - need nähtused on nüüd nii "uued", et ei taha kohe uskudagi, et nad ikka olemas on.

Võib-olla ainult pool tuhat aastat vanad.

Ja ikka mõjuvad kellelegi üllatavalt.