Nelipüha

ja Eesti lipu päev

on täna. Vatikanis peeti Püha Peetruse väljakul päris lustaka kavaga missa. Tähistati 50 aasta möödumist katoliikliku karismaatilise uuenemisliikumise algusest. Leedulased olid silmatorkavalt esindatud, nende lipp ja LITHUANIA silt olid esimeses reas. 

Seoses palava ilmaga oli palju värvilisi päiksevarje. Kõige rõõmsam noot oli teenistuse järel, mil mudilaskoor laulis sümfooniaorkestri fono saatel Vivaldi Gloria't. Suutsid märgatavalt eristuda kõigist varasematest esitustest. 

Kui otsida paralleele, sarnasusi, võrdlusi ajaloost või siis Piiblist, on viimasel ajal kasvanud segadust, olgu näiteks lepingutest lahti ütlemistes, normide eiramises või täielikus kaoses, mis valitseb infoväljal, sobilik nimetada Paabeli segaduseks. Keeled sassis, ehk siis sõnad muutunud väärtusetuiks, tõeseid sõnumeid ei ole võimalik edastada. Nelipühadega on seotud erilise ande omandamine - vallata universaalset keelt või erinevaid keeli, mille said apostlid, mis on eelnimetatud segaduse vastand. Kui see vaid mingil moel taas juhtuks.  

Püha Frantsiskuse järgi pole keelteoskus muidugi ülim rõõm (vt nt http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19340222.2.6), aga tema poolt pakutava ülima rõõmuga lähiaegadel vaevalt, et kitsaks läheb.

Ja miks ma ei kirjuta Eesti lipu päevast? Sest Eestis on täna väga üksikutel majadel lipud heisatud. President tahaks sellel teemal võib-olla jutluse pidada, aga mina ei kommenteeri. 

Lollus jääb!

aga seda võiks kohati vähem olla

Mul on tosina jagu omi mõtteteri ja
tähelepanekuid lollide kohta.

Vahel jagan neid kitsas seltskonnas. Sest need  on olnud ajast ees ja langeksid väga kivisele üldise mittemõistmise pinnale.  

Nüüd tundub, et mõned vähem radikaalsed neist võib kirjalikult avalikustada. Lootuses, et see on uue aja(stu) märk, et KAPO juht hoiatas Pärnus konverentsil kõneldes lollide inimeste (palkamise) eest. KAPO on teadvustanud, et lollid on oht. See on hea, lootustandev.

Arnold Sinisalu väljendas triviaalset, aga õiget mõtet. (Iseküsimus on, et keda siis lollid peaksid palkama,  vt üht minu varasemat postitust.)

Olin mõne päeva Eesti uudistest eemal ja lühikese ajaga on päris palju veidrat toimunud. 

Minister Korb (kellest tean vaid seda, et ta räägib aktsendiga) on punaveteranidega kohtudes kuuldavale toonud, et on NATO vastane, siis vabandanud ja kahetsenud ja juba ministri ametist lahtigi saanud.

* Lolli elu on seikluste jada.*

Kuidas küll jõudis vaese Mihhaili mõttekäik sellelt, et kaitsekulutuste raha võiks parem jagada pensionäridele (nagu kisas publik), selleni, et Eesti võiks välja arendada nihukese võimsa armee, et meile poleks NATO abi vajagi? 

* Võib-olla loll ei mõtle vähem kui tark, aga loll mõtleb valesti.*
 

Talleyrandile omistatakse  ütlus: C'est pire qu'un crime, c'est une faute. 

Ehk siis: "See on hullem kui kuritegu, see on viga." Või  siis suur eksimus. (Tegelikult seda olla öelnud hoopis keegi teine.)

Mulle meeldib selle ütluse variatsioon: "See on hullem kui kuritegu, see on lollus." (Autorit ei tea.)  Oscar Wilde on samal teemal arvanud, et Nobody ever commits a crime without doing something stupid. (Aga mõistagi kirjanike puhul ei ole kindel, kas nad nii arvasid või pigem tahtsid teha ilusa ja lööva lause.) Tõdemus - pole mõtet juurelda, kas mõni üksikjuhtum on pigem pahatahtlik ja halvemal juhul kuritegeliku kavatsusega,  kui tegemist on koletu rumalusega.

Vahva on, et * lollid on kavalad *. Lisab elule värvi.

Viivad küll punaseid nelke okupantide pühal langenud okupantide hauale, aga georgi lindikest rinda ei pane. Ja kui küsida, et kuule punnsilm, millega sa tegeled?, siis tuleb pikk ja põhjalik ja keerukas seletus. Sest * lollid armastavad targutada *.

* Kes suudab inimeste lollust ja laiskust enda huvides kasutada, saavutab palju. *

Et lõpetada sobilikult sallivuse ja inimarmastuse lainel, olgu tsitaat Johannes Paulus II:

"Ka rumalus on Jumala and, aga seda ei tohi valesti kasutada."

Kevad

Kirsid õitsevad

Hakkasid nädala alguses õitsema ja õitsevad lausa kevadtormi tempos. Ju siis mõne päeva pärast on  õielehed langenud. Perfektse ajastusega sai reede lämbel õhtupoolikul lokaalne sakura peetud. Kuna oli üsna palav, siis sel aastal oli sake jahutatud, mitte soojendatud, nagu paaril varasemal.

Nurmenukud, jänesekapsas, karu-, muru- ja küüslauk olid laual, nagu peab. Šampus jäi küll natuke  hämarale ajale, sest sakega läheb alati pisut pikemalt kui oskab arvata. 

Kogu sündmuse vältel viibis kohal ka kass 

(esmalt erinevates Utagava kassipoosides,  aga hiljem võttis asjakohase Shunso asendi).  

Punase veini

aegu oli pokaale 

üsna ähmaselt näha

ja välja tulid

esimesed nahkhiired

 Tänase seisuga on must-toonekure Karli pesas kaks äsjakoorunud poega.