Pole päris kindel
alguspunkti osas,
lõpp-punkti ka ei tea,
aga tean kus
hetkel asun.
Ärkan tahtmatult enne koitu ja sean valmis pikemaks sõiduks. Öise pimeduse viimane tund, valmistan
kohvi, süütan sigareti. Tume kohv aurab jahedas köögis, suits
keerleb lambivalguses. Ka vannituba on jahe, keeran vee soojemaks.
Kui valan teist korda kohvi, hakkab juba valgenema.
Õues on udu ja inimeste piirjooned
tänaval paistavad hajusad, harjunud vaade majadele, taradele ja
laternatele tundub võõras.
...
Maantee kulgeb laskudes ja tõustes,
küntud ja kündmata põldude vahel, läbi metsatukkade, üle
vihmadest paisunud jõgede.
Piimjas udus näen
Lehtede kuld ja purpur
Varjul pilgu eest
Jõuan kohale, istun kaldapingil,
vaatan jõge, kauget vastaskallast ja sillal toimuvat liiklust. Päev
on algamas. Aur kerkib, hajub jõe kohalt ja haagib end lahti
pilveks. Kõrvalpingile on keegi võõrkeeles kirjutanud kuus rida.
Luuletuse igatsusest. Värsiread on pikad, võib-olla
heksameetrilised. Kellegi odüsseia ja peatuspaik.
...
Sinihall taevalaotus mõraneb
pilvedeks. Läbi lipsanud päikesekiirtes värvub osa pilvi kollakaks
või punakaks.
Inimtühi rand
Liiva tänavatele
Mere poolt toob tuul
Tänaval on jalutajad koerte või
lapsevankritega. Söögikohta siseneb grupp hiina turiste.
Pargiservas kaklevad noored varesed, jalutaja kummardub ja korjab
murult kaks kastanimuna.
...
Loojangut pole näha, silmapiiril
sulanduvad meri ja pilveviirg, hall õhk tõmbub tihedamaks.
Hämaruses seisavad bussid reas, üks
bussidest lahkub. Einelaua uks avaneb, kaks inimest väljuvad ja
pöörduvad erinevatesse suundadesse. Tuulepuhangus kergelt sahisedes
kooldub mere ääres pilliroog, liivaterad teevad vahepeatuse murul
lebavatel lehtedel.
Pilk püüab esitulesid ja tagatulesid, valgustatud aknaid, laternate valguslaike.
俳文
