Kultuur, poliitika, Eesti, maailm, inimesed, linnud, veidrused, minevik ja tänapäev ja homne - neist ja nende võimalike kombinatsioonide hulgast tehtud valik sõnas, pildis ja muus muusikas.
Pole olukorda, mida ei annaks megamõõtu rumaluse ja upsakusega rappa juhtida. Selle väite tõestas Kaja Kallas. Uljalt kõlasid tema sõnad, et ta näeb endal olevat kolme võimaliku ministrikoha kompetentsi, aga Ratasel ei tea tema mingit kompetentsi olevatki. Hästi pandud. Kas ta taolistel teemadel on liiga palju rääkinud oma isa ja emaga, vb ka abikaasaga? Nemad muidugi silitavad selle peale tema peakest ja kiidavad takka. Aga täiskasvanutel on kombeks oma sõnu kaaluda. Siimust on praegu veits kahjugi, ta läheks ja arutaks neid asju keskiga, aga seal pole palju jäänud neid, kellega Siim saaks törtsu juttu vesta ja asjad ära klaarida.
"Ebakompetentne igal alal" Ratas tegi kena liigutuse, ütles Andrese kombel, et vaja nädalavahetusel tõsist maatööd teha.
Just nii, täpselt trendi.
Ja uue nädala alguses - ennäe, murul ilus vormilt rahvuslik tantsupaar ekre-kesk.
ja peame-otsima-ühishuve-venemaaga erakond Euroopas, keda kreml ei mahita ja vajadusel natukene ei toeta raha ja know-how'ga? Tõepoolest selline erakordne erand reeglist?
Ekre ja kesk lepivad rahumeeli kokku, et eestikeelsele haridusele üleminek võtab veel 10 aastat aega jne. Võtavad õigel hetkel laenu ja tõstavad selle rahaga populaarsust. Langetavad õlle hinda, sest erinevalt Ossikast on läbi töötanud majanduspoliitika tüvitekstid ja teavad, mis Švejkis kirjas.
Küsimus, mis hetkel jääb vastuseta, on
"Kui mitu Kaja Kallase kaunist kostüümi jääb meil nüüd nägemata?"
Küll oli palju põnevust... Siin blogis kirjutasin juba 9. novembril 2017, et järgmiste valimiste järel moodustavad uue valitsuse reform ja kesk. Vaata valimised Ja ma ju kordasin seda veel ja veel,
tsiteerin 16. detsembril 2018: Ja mis siis meil ka uudist
Mingid politoloogid räägivad, et kõik valimistejärgne on praegu veel väga segane ja
ettearvamatu jne. Kõik on selge ja lihtne. Kesk moodustab valitsuse
"mõistliku osaga" (shröderlastega) Reformist ja tugeva tulemuse teinud
Hekred jäetakse opositsiooni juhtima, sest nad on ideaalsed lõhkuma
parempoolseid ja vastanduma sotsidele. Kohti komisjonides ja siin-seal
jagatakse neile sellegi poolest.
ja käesoleval aastal 6. jaanuaril ("Ja olgu veelkord korratud - valitsus kesk+reform ja juhtiv opositsioonijõud - ekre.")
Olgu noored, paljulapselised, paksud, mehed, hästi riides, jalgsi, rikkad, prillidega või vastupidi - eestlased lähevad kui üks mees Tõde ja õigust vaatama. Aimate, et ma pole käinud/läinud? 😺
Ai-ai-ai. Leidsin osalise vabanduse, et töötan ja muu klassikaline värk, natuke ses' tõde ja õigust ka.
Mõlgutasin, mis seoseid mul Tammsaarega. Olen Vargamäe muuseumi ekspositsioonis maganud mitu ööd... ei mäletagi, oli see Krõõda või kelle voodis. 👻 Lühike ase oli. Ja mis veel... Ma olen vähemalt Tõe ja õiguse kolmanda osa läbi lugenud käsikirjast. Tammsaare käekiri on väga selge, üsna väike, aga kergesti loetav.
Veel... kuidas end sättida valgusvihku Tammsaare kangelaste kõrvale...
Et ma olen Tammsaare mail soos hullult palju ringi solberdanud, olen seal küngaste vahel vankriga ringi sõitnud ja laudu vedanud.
Neis paigus oli ju 80ndate alguses mitmeid huvitavaid inimesi, kes sattunud lähestikku elama ja töötama. Simisalu matkakodu oli siis ja hiljemgi üks varjuline paik, kus ehedamad dissidendid vahel trehvasid, Arjukese Rein oli selle peremees. Pastor Vello Salum oli Järva-Madisel. Tema kirjutas ja lasi laias ilmas levida esseel "Kirik ja rahvus". Seepeale ta KGB poolt hullumajja pandi. Helgi Rivis oli Tartus õpetaja ametist parteilaste, kgb-laste ning pugejalike pedagoogide/kolleegide ühiste jõupingutustega priiks lastud ning töötas Vargamäel muuseumis. Ja oli teisigi inimesi.
Ühel suvel oli muuseumis suurejooneline jaaniõhtu. Folkareid kitarridega korraliku kontserdi jagu. Publikut nii põhjast kui lõunast. Kgb-lased tulid peamiselt Paidest.
Esinesid Tulpa Tõnn, Pedajas, vist Heno Sarv või oli see Mikk, oli
ka Meltsas ja ju keegi veel, kes omi laule laulis. Näiteks Anka? Neist
aegadest pole suurt midagi talletatud. 80ndate algusest midagi on üles kirjutanud Tarmo Vahter Karuks istus vangitornis teoses, aga 70ndate viimastest aastatest kuni Brežnevi surmani, selle aja kohta on rohkem olnud huvilisi, kes vaikivad. Sest ümberrivistujate ja kaasajooksikute tähetund saabus hiljem.
Öö hakul lauldi lõpuks ikka Öö lõhnab, vihma sajab. Kgb raporteeris, et avastatud on suur organisatsioon, mille liikmetel on vorm (kõne all olid nn "sturmad" ehk rohelisest presendist matkajakid) ja hümn.
Simisalu matkakodu kaminasaalis oli Andrus Rõugu piltide näitus.
Ju Rõuk oli juba oma Silmades taevas ja meri luuletuse avaldamisega hakkama saanud ja järelikult ka üliõpilaste hulgast välja arvatud.
Silmades taevas ja meri
Inimene sinisilmne
Nagu peoga kühveldet teri
Imeline valge
Meeled tuultele valla
Uued vaod vaotuman palge
Süda sädemeid kalla
Tuli kõik neelab alla
Voogab päev üle lõõsan maa
Algaman merel kui tõus
Lebada kauem ei saa
Geenid veel jõus
Eestimaa
(1980)
Kaminasaalis oli öösel tegelasi; Miliuski oli Tartust sinna sohu eksinud ja mõned peened poetessid, olid näitlejahakatised ja väike seltskond radikaalseid noori antikommuniste, oli järelhippareid.
Ajaga inimesed muutusid, Kaplinski oli 78. kõnelnud Tammsaare juubeliga seotud mõtetest, aga selleks ajaks oli juba murtud ja tuntud kui Kapitulinski; kahjuks jäigi murtuks, aga mis poeedist ikka tahta, mõtleja pole ta suurem asi.
Juske ja Priimägi olid kirjutanud Tartu sügise, sihukese edevuse sillerduse. Panid pisut mööda, sest ega olnud enam väga disko-teksa, kui õpilased mööda Tallinna marssisid ja Die Woche skandeerisid. Ja mõne aja pärast punkariteks pöörasid.
Lõpetuseks midagi täiesti erinevat. 90ndate algus, pildike Tartu Ülikoolist.
Filosoofiaajaloo eksamil Tõnu Luik (kes äsja me keskelt lahkus, RIP) eksamineeris eesti filoloogi ja neiul läks vastamine üsna konarlikult. Luik oli üliõpilase filosoofilise viletsuse lõpuks täiesti päevavalgele tirinud ja eksamineeritav juba ootas, et saaks läbi kukkuda ja pääseks minema. Kuid Luik hakkas ilmutama inimlikku kaastunnet ja viitas sellele, et ei taha noore inimese õpinguile surmahoopi anda. Samas näis, et teist (või kolmandat?) korda ta sama inimest kohata ei soovi. Tundis huvi, et milleks te ülikoolis õpite ja mis teemal on lõputöö. Tudeng teatas uhkusenoodiga, et kirjutab midagi Tammsaare kohta. Miks Tammsaare kohta? tahtis Luik teada. "No Tammsaare on suur kirjanik," kõlas vastus. "Mina küll Tammsaaret suureks kirjanikuks ei pea," sõnas Luik rahulikult. Tudengineiu nihkus vaistlikult uksele veel lähemale. Sai ikka sooritatud.
Läks mu eksam Luigele läbi mitme arvamuste lahknevuse, olime eri meelt Platoni õpetuse osas riigist (Luigele meeldis), polnud Luik heal arvamusel inglise filosoofidest ja ütles kategooriliselt, et need esindavad madalat kaupmeeste vaimu jne. Lahenes "heaks" ja tänaval kohtudes alati tervitasime.
Omamoodi nähtus ikkagi, et inimesed niimoodi kõik seda filmi lähevad vaatama.
"Te ütlesite Tammsaare ja me tulime."
Et ma olen Tammsaare mail soos hullult palju ringi solberdanud, olen seal küngaste vahel vankriga ringi sõitnud ja laudu vedanud.
