Kriis
Kui kümme aastat tagasi oli suur kriis, oli mul enneolematult palju tööd. Moel, et väga nõutud ja vastavalt ka hästi tasustatud. Nüüd jälle. Vaevalt jõudsin kevadel unistama hakata, et vahin rahulikult kodus ja teen suuri akadeemilisi edusamme, nikerdan valmis mitte mõne artikli, vaid lausa monograafia, kui hakkasid tööd tulema ning tulevad senini, ehkki tõrjun neid eemale. Ja võitlen kiusatusega ikka midagi teha. Samas on üsna kindel, et lähiajal ei saa raha eest suve osta või lõuna poole kevadele vastu sõita.
Hommikune kohv (nagu tavaliselt)
Täna hommikul läksin kööki, keetsin kohvi, istusin jooma, pöörasin mõtliku pilgu lakke ja avastasin sealt liblika. Mitte mõne ööliblikatest, päevaliblikas. Minuti püsis ta liikumatult, siis avas tiivad, pani kokku, avas jälle, pani kokku, avas ja tõusis lendu ning lendas muretult ja elegantselt otse aknast välja. Tumedat värvi liblikas, tõenäoliselt mõni silmikutest. Läksin kohvitassi ja sigaretiga õue. Liblikas oli läinud. Tomatid olid peenral alles. Nad võiksid kiiremini punaseks minna.
Uued kasutud teadmised
Suur suvi on läbi ja võin nentida, et olen pildistanud liblikaid 25 erinevast liigist ja nende liigid enam-vähem määranud ja tõenäoliselt võin neid looduses kohates edaspidigi tuvastada. Liblikatega jantimine oli puhas lõbu ja oli hasartigi. Ehkki ma ei pidanud jooksma aasal ja kohmakal kombel võrguga õhus vehkima. Sabaga saterkuues ja kõvakübaraga nagu tubli 19. sajandi saksa lepidopteroloog. Ehkki väheke punki on asjale alati kasuks.
Lugesin
juhuslikult Heinrich Heine kirjeldust 1830ndate Pariisis puhkenud koolera epideemiast, kus esialgu peeti pidu, siis joosti hirmunult laiali, seejärel levis vandenõuteooria ja rahvas hakkas püüdma ja tapma kahtlasi isikuid, kellest arvati, et tegemist on mürgitajatega; ajapikku hakkasid erinevad tohtrid pakkuma erinevaid õpetusi, milline droog aitaks jne. H.H. lootis, et säärase ränga kogemuse ja kataklüsmi järel maailm muutub vähem vägivaldseks ja inimkond tunneb suuremat solidaarsust. Viimased ca 200 aastat ja aasta 2020 ei ole seda lootust kinnitanud.
Valgevene
"Tavaliselt on ta hullumeelne, aga on ka paremaid hetki, mil ta on ainult loll," on ütelnud Heine ja see iseloomustab hästi Valgevene võimude käitumises jälgitavaid nüansse, kus kord pekstakse julmalt ja siis vahel ainult võetakse kinni ja üliõpilased peksa ei saa, sest Luka meeltesegaduse hoog korraks leebub. Siinkohal kerkib taas paralleel selle ammuse Prantsusmaaga, mille kohta Heine leidis, et kuna suur osa kodanikest on edumeelsed jne, siis kontrastina tundub valitsus väga tagurlik, st võimule tulles võis Luka sovokkidele isegi sobida, aga 26 aastat hiljem vaatab noor põlvkond teda ja on täielikus arusaamatuses.
Täna
Ootan õhtul külalisi, esialgu ei ole teada, et keegi tuleks välismaalt, aga Tallinnast muidugi tullakse. Et homne oleks ikka helge, siis püüan organiseerida kergemate jookidega laua ja peibutada rohkem õlut jooma, mistarvis organiseerisin lauale Bratwurstid ja lisaks teen suupisteks oma registreeritud kaubamärgiga soojad leivad (praetud Pärnu leib, mille peal on hakitud seapraad segatuna hakitud õunaga ning majoneesi ja sinepiga ning parmesani puruga, kõige otsa rasvarikka pehme juustu viil ja hiljem kaunistuseks peale marineeritud minikukeseen. ha-ha 😺vahekorrad ja tehnoloogia on salastatud.). Aga marineeritud silmud ja mõned muud suupisted mõjuvad siiski kurjakuulutavalt, ega tea, kuidas see pidu lõpuks kulgeb.
