Kultuur, poliitika, Eesti, maailm, inimesed, linnud, veidrused, minevik ja tänapäev ja homne - neist ja nende võimalike kombinatsioonide hulgast tehtud valik sõnas, pildis ja muus muusikas.
Kirsid puhkesid õide eelmise nädala algul, just vahetult enne kui ilmad läksid väga tuuliseks ja õied pudenesid juba neljandal või viiendal päeval. Aga Kanzan kirss hakkas õitsema alles paari päeva eest. Kirss õitseb ja vihma sajab. Pudel saket ootab kapi peal.
Vaatasin Gija Kantšeli intervjuusid ja kuulasid mõnd tema teost. Ja sel moel jõudsin filmini
Kin-dza-dza!, mida ei olnudki varem vaadanud.
Film tekitas kummalisi assotsiatsioone/seoseid.
Esmalt muidugi planeet Pljuk, mis on tühi kõrb; teiseks kohalik keel, milles on umbes kaheksa sõna (tikk, nina külge kinnituv rõngas kellukesega, kosmoselaev, koslaeva üks detail, võimuesindaja, kast vangi hoidmiseks, ropp sõna ja viimaseks - sõna "ku", mis asendab kõiki ülejäänud sõnu).
Kuku, KuMu, süKu. Jajajaa!
(süKU - kaks korrust parkimismaja ja selle selga raamatukogu ja muuseum ühendatuna. Kju!)
Miks mitte ehitada uus Estonia teater sama valemiga, nt kolm korrust parkimismaja ja teater selle otsa. Hea kui sellega seoses saaks maha võtta ka puid ja likvideerida mõne pargi. Sest pargid on meil nii inetud, et need polegi õigupoolest pargi nime väärt. Kju! Vähem koledaid parke!
CUR NON?
Päev-paar läks mööda ja elu pakkus taas midagi tuttavat düstoopiliselt ja antiutoopiliselt planeedilt Pljuk.
Orkestrite likvideerimine. Nagu ütles filmis üks asjalik tegelane А Скрипач не нужен, родной.
Eile hilisõhtul hakkasin selle uudise peale kuuldavalt oma mõtteid jagama, lahkasin seda fenomeni, kuidas reformaritel ei ole kunagi raha ja alati näevad nad võimalusi vaestelt raha ära võtta, kuidas suures plaanis saavad kannatada need põhiväärtused, mille nimel meil on vaja Eesti Vabariiki pidada jne jmt ja taas ja aina öeldi mulle, et
loe mida kirjutab Pärt Tarvas Ekspressis.
Lugesin täna... nojah, pole mul vaja hakata vaeva nägema, mõtted on nii kattuvad. siin
Ülikooli botaanikaaia jõepoolse müüri taga on taas õide puhkenud kaks Sahhalini kirsipuud.
Kuna nad on sealt Kaug-Ida poolt, siis õitsevad tavaliselt ka varem kui muud kirsid. Vaatasin neid kaugemalt ja lähemalt.
Ja seejärel suundusin Oa tänavale ja laveerisin kraavi ja piirete ja masinate vahelt kuni kaevetööde alani, kus puhastatakse välja Tartu piiramise ja ründamise aegu tublide linnakodanikest linnakaitsjate poolt teise ilma saadetud moskoovia sõdurite skelette.
Ühishaudades, viies-kuues kihis üksteise peal. Elu on üürike ja kõik on kaduv, aga neil, kel on olnud õnnetus olla moskoovia soldat, on elu ikka hoopis üürike ja väga kaduv.
Kohe-kohe on käes 9. ja siis tähistavad kohalikud moskooviameelsed oma võidupüha ja ametlikult tähistatakse Euroopa päeva, vägagi olemuslik segadus. Millest mõteldes kerkib mul meelde tänastest uudistest, et endine EV kaitseväe juht, kõrge ohvitser ja praegune eurosaadik Terras olla kaotanud vaimse tasakaalu ja lärmanud Tallinna lennujaamas ning mõni tund hiljem oma käitumist kommenteerides suutis veel kirsikeseks tordile ütelda (tsiteerin Delfis toodut):
Terras nendib: "Eestlased, midagi pole teha."
Vaevalt ta oskab selles lauses väljendatut kahetseda ja häbeneda. Aga kui ta kuidagi vormi täiteks otsustakski endale kuuli pähe lasta, siis vaevalt seal leiduks mingit elutähtsat organit, läbi kolba, läbi tühjuse ja jälle läbi kolba välja.
Aga tõsisemate teemade juurde. Seoses Teise Ilmasõjaga ja moskoviitide lugematute ohvritega "võidu sepistamisel" jmt, võiks Eesti vene koolides olla soovitavaks lugemiseks (mis mul viga soovitada, kes seda ikka kuuleb/kuulda võtab, eksole) Н.Никулин: Воспоминания о войне. Raamat on ka netis mitmel saidil kättesaadav, vt nt https://bessmertnybarak.ru/article/nikulin_vospominaniya_o_voyne/ .
Väga valgustav ja kainestav raamat.
Ma usun, et seis on palju parem, kui Iggy Pop alljärgnevas loos pajatab, võetagu seda siis pigem hoiatusena ja lootkem, et see pole prohvetlik nägemus.
Ma loodan, et nädala lõpus hakkab esimene kirss õitsema. Juhul kui ilm väga jahedaks ei pööra. Muidugi lubatakse, et pöörab. Aga olen nii optimistlik.
Juhtusin pealiskaudselt uurima, et mis siis toimub turgudel tähenduses aktsiad, fondid, börsid jmt. Ning jäi mulje, et osa väärtpaberitega toimuvast ja turgude hea seis tulenevad sellest, et optimistlikud ja seiklushimulised inimesed, kes ju massiliselt kodus peavad istuma, on hakanud väikeinvestoriteks ja kauplevad järjest suurema õhinaga. Seepeale võtsin jälle riiulist Marxi raamatu Groucho and me (The Autobiography of Groucho Marx by (of all people) Groucho Marx). Ja lugesin esmalt neid peatükke, kus kirjeldatakse suurt börsipalavikku ja sellele järgnenut ca 100 aastat tagasi. Seal oli ka mõistlik mõttetera, et kui väärtpaberitest hakatakse kirjutama esilehtedel, on aeg börsilt jalga lasta. Kui praegune olukord kestab kuni sügiseni, mil osa pensionide rahast inimeste kätte jõuab, siis ehk saame näha mõnda aega kestvat hoogsat investeerimispidu.
Ja kui pandeemia saab läbi ja kõik tüved on langenud nagu RMK lageraie järel, kas siis kordame 21. sajandil veel kord ka möirgavaid 20ndaid?
Jälgin harjumuspäraselt moskoovias toimuvat, eesti analüütikute ja poliitikute seisukohti ja arvamusi sel teemal eiran, aga mõni ikka puutub kätte ja olgu toodud üks üsna tüüpiline näide:
Indrek Kiisler ja EV istuv välisminister arutavad ERR-is:
"Venemaa ja Nõukogude Liidu ajaloost teame üsna palju samme,
kus dissidendid või riigile mittesobivad isikud saadetakse riigist
lihtsalt minema. Kas Eesti oleks põhimõtteliselt valmis andma Aleksei
Navalõile varjupaika? Kui ta seda ise sooviks?
Ma usun,
et Eesti kaaluks seda tõsiselt. Kuid Aleksei Navalnõi on see, kes
otsustab, et millisesse riiki ta sooviks pöörduda, kui Venemaa teda
välja lubab. See oleks loomulikult väga tervitatav, kui Venemaa pakuks
sellist võimalust härra Navalnõile." Tsitaadi lõpp.
Esiteks võiks teada, et erinevalt n liidust, kus tõepoolest võeti teisitimõtlejatelt mõnel korral (kuni perestroikani oli neid kordi väga üksikuid ja enamasti seotud emigreeruda soovivate juutidega) kodakondsus ja saadeti riigist välja, moskoovias praegu seaduse järgi ei ole võimalik sündinud moskoovia kodanikuga seda teha. Teiseks võiks aru saada, et praegu ei ole vähimatki põhjust arutada selle üle, et AN tahaks kuhugi teise riiki suunduda, kogu loo iva on otse vastupidine. Ja mida välmin väga tervitatavaks peab? Arusaamatu hoiak, et "Venemaa teda välja lubab" ja "pakuks sellist võimalust". Nagu mingi kooliõpilane/lapsuke avaldaks omi mõtteid.
Samal ajal liigub lehekene prokuratuurist kohtu poole, et Navalnõi Korruptsioonivastase Võitluse Fond kuulutada mordoris ekstremistlikuks organisatsiooniks. Mis tähendab, et kõikvõimalik jälitamine ja repressioonid võivad tabada sadu ja tuhandeid Navalnõi vabatahtlikke abilisi, kuna selle sammu eesmärk on kogu antud liikumise likvideerimine. Sel on mingi ajalooline paralleel Helsingi gruppide likvideerimisega eelmise sajandi 70ndate ja 80ndate vahetusel, kuid antud juhul on mordor märksa barbaarsem kui Brežnevi aegne nn kommunistide võim, ehkki ka see oli hull küllalt. Kas kõik liigub mordoris tuntaval suletuma ühiskonna poole, kus kaovad viimasedki võimalused poliitiliste erimeelsuste väljendamiseks ja voldemar muutub autoritaarsest juhist täiemõõduliseks ja tuntavalt hullumeelseks diktaatoriks, seda vb mõjutab homseks planeeritud demonstratsioonide ulatus. Kui suuremate linnade tänavatele tuleb rohkem kui pool miljonit protesteerijat, siis on väike lootus; kui vähem, siis langeb lähipäevil mordori peale pilkane pimedus vähemalt kümneks aastaks.
Et siis korduvad 1930ndad? "Võime korrata," ütlevad orkid.
Hr Toomas Ilves säutsus kurjalt, et peaks kõik moskoovia kodanikud panema raudse eesriide taha, mis on esmapilgul muidugi selline siiras ja julge jne seisukoht, aga ega TI vist tea, et voldemari sõpradel ja nende pereliikmetel ja teistel suurtel sulidel seal on juba ammu mitu kodakondsust ja neid lihtmoskoovlaste probleemid selles osas ei taba.
Kogu kordamise ja ajalooliste paralleelide sekka tasub mainida, et asjatu oleks loota, et mordor võiks kokku vajuda nagu n liit, see ei päde, sest majanduslik alus on põhimõtteliselt erinev ja midagi "teaduslikult korraldatud" plaanimajanduse kollapsi sarnast kahjuks korduda ei saa.
