muidugi
Väike viilimine tööst, ikka ilusa ilma tõttu. Sõidan homme, bussiga. Juba ei tundugi see ekstreemsena, sest üldine meeleolu on muutunud, olukord vähempingestunud, vähem kurjakuulutav. Ja elu hakkab taas vabamalt kulgema.
Uitasin täna keskpäeval Toomel ja kuulsin, kuidas kirikute kellad kaikusid üle linna. Enamasti lüüakse kirikute kelli korraga kõigis (kogu maa või terve linna) kirikute tornides (õnneks) mõne suure püha ja rõõmu korral.
Kauni sooja kevadilma üle oli täna põhjust rõõmustada küllaga.
Vahel juhtub, et (aga kõlalt teisel moel) kirikud helistavad kelli mingi ohu/häda korral, see on siis nagu
häiresignaal või appikarje. Loomulik küsimus sellisel juhul on ehmunud
"Mis juhtus?".
"Mis juhtus?".
Keskajal löödi kelli katku eemale peletamiseks, sest inimestel on parareligioosne tunnetus, et
kellade helin kuidagi puhastab ja samas on tähenduselt palve sarnane.
Ma olin silmanud pealkirju, et luteri kiriku piiskop Viilma kutsub üles kelli lööma, aga polnud seda
lugenud. Ma suhtun protestantidesse ja vabakirikutesse täiesti sallivalt. Õpetuse osas ja hoiakute osas on palju lahknevusi, aga muidu on nad ju täitsa toredad.
Viilma üleskutset lugenud, ei leidnud ma sealt seda suurt põhjust ja sõnumit, miks peaks praegu kõigi kirikute kelli lööma. Tegelikult mulle tundub, et see aktsioon pisendab (devalveerib, kui soovite) kellade löömise traditsioonilist sisu, sõnumit.
Olgem julged, tasased ja kannatlikud. Ja arukad nagu seni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar