Eile õhtul, kui olin järjekordselt kaotanud nädalapäevi kestnud väigikaikaveo oma kassiga, alla vandunud ja toonud poest mõned pakid kallimat konservi, hakkasin kausi juures askeldavat looma seirates poolhajameelselt arvutama, kuidas kujuneb lõplik summa, kui korrutada päevase ratsiooni hind kolmekümnega ja kuine väljaminek kaheteistkümnega ja saadud summa ca kolmeteistkümnega (lisades sinna veel veterinaarile kuluv, natuke liiva eest ja pisut ka kassihoidjale, kes teda lohutab, toidab jne siis kui kass on maha jäetud ja mindud kuhugi reisile jmt). No üsna ligilähedaselt, aga suurusjärgus siiski informatiivsena ja silmiavavana sain kokku 10 000.-
Ei muidugi, kass on ju süütuse presumptsiooni elus kehastus loomariigis, kass on megapopstaar igas meedias ja terve tööstusharu toodab kassiallergikutele vahendeid, et need saaksid oma nina toppida nurruva kiisupalli karvadesse... aga isegi karmile tõele tasub vahel otsa vaadata ja uue pilguga vaadates nägin ma, et kassil on hinnasilt - püsikulud kokku: 10 000.-
Kui te just ei toida oma kassi põlevkivituhast valmistatud kuivtoiduga või ei saada teda küttima hiiri, laululinde ja heasüdamlikke naabreid.
Ja kujutlege nüüd, noor lihtsameelne spetsialist alustab oma iseseisvat elu, tasub õppelaenu, ostab pangalaenuga korteri ja teeb sellega kaasnevaid kulusid (pesumasin, külmutuskapp, potte-panne jmt) ning võtab mõnusaks äraolemiseks ühe väga toreda, tillukese, koheva karvaga, nii abitu, aga väga liikuva kassukese. (Kümme tuhat eurot kulusid lisaks.)
Ma loodan, et koerad lähevad veel kallimaks. Vaatan nende omanikke nüüd teise, vist isegi tänuliku ja kaastundliku, pilguga.
Mõneti hakkan mõistma hiirte vaatenurka kasside asjus.
(Kui õnnestuks kirjastada käsikiri
Väike kass - suur siga,
saaks heal juhul ja suure publikumenu korral ehk kuni viiendiku kassikogukulust kaetud.)
Olles kord juba primitiivsete arvutustega alustanud, tooksin lõpetuseks ära ka ühe lihtsa valemi, mis omas abituses on iseloomulik kogu teadusele, mis püüab kuidagi elu üht või teist aspekti käsitleda. Seega nagu ikka, on viide matemaatikale lihtsalt intuitiivse tunnetuse maskeerimiseks. Aga eelmise postituse, varem kasutatud analoogiate jmt ja eile toimunu järel püüdsin jõuda mingi arusaadava ja lihtsa mudelini. Ma ei arva, et elu oleks mäng, üldse mitte, aga mõttekäigu lihtsaks ja lühidaks vormistamiseks sobib laenatud paralleel küll.
Niisiis: Navalnõi tegutseb järjest panuseid suurendades. See on sageli kasutatav strateegia, teha panus suuruses, mis on eelnevate kaotuste summast lähtuv, et lõpuks üks võit eeldatavalt kataks kaotuste kulu. Aga väga riskantne, sest võib juhtuda, et mäng saab enne seda võitu läbi. Enamasti nii juhtubki ja sellest tuleneb lihtne ja kõigile teada järeldus, et kokkuvõttes maja võidab alati. Aga kui õnnestub maja manööverdada mängija rolli, siis tekib võimalus, et (endine) maja kaotab. St kui Navalnõi vangistamisega muutub mäng kreml Lääne vastu, kujuneb teisel tasemel vastasseisuks, siis voldemar trussikute mürgitaja võib panustada ühel või teisel moel, peenrahas panuseid tehes kauem mängida, võimul/mängus püsimise nimel leppida pidevate kaotustega ja üksikute väikeste võitudega, aga ettemääratult võidab lõpuks ikkagi maja/tsiviliseeritud Lääs. Seepärast polnudki tehtud manööver Navalnõi seisukohast muud, kui ainus vähegi mõtet omav strateegiline pööre, et asetada voldemar kaotaja positsiooni.
Pealikaudsel lugemisel võib eelnevast jääda mulje, et N enda huvides manipuleerib Lääne poliitikutega ja sel eesmärgil bluffib (enda seisukohast võetuna) kõrgelt. Samas on siiski taas tegemist olukorraga, mis meenutab N Liidu ja dissidentide vastasseisu aegu (analoogia voldemarile väga vastumeelt ehk polegi, sest NL-i osalinegi taastamine on temasse poliitgeneetiliselt programmeeritud). Konflikt kulgeb eraldusjoonel, kus on demokraatia ja tsivilisatsioon versus barbaarne jõukultus ja rikkuse ebajumaldamine (koos veendumusega, et seadused ja õigus ning normid on ainult nõrkadele ja tõde on see, mis kehtestatakse jõuga).
Tänavu möödub 55 aastat sellest, kui kommunistid kehtestasid NLiidus seaduse, mille kohaselt sai osalemise eest mittelubatud meeleavaldusel kriminaalkorras karistada, maksimaalne määr oli
3 aastat laagrit. Põhimõtteliselt on taoline paragrahv mordoris jõus ka käesoleval ajal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar