Läädus

Lätis & Leedus käidud. Esimene osa sellest eepilisest loost võiks kanda pealkirja Hipsterite radadel. 

   

Alustuseks oleks väike ülevaade Riia Tallinna kvartalist, siiliga salvrätikutest, kartulikookidest jmt. Üldiselt õhkkonnast ja asukohast ja kujundusest, et edasi anda 

 

👈 seda 

ja seda

👇

Või siis kaugemalt

 

Kuldiga valitud vaateid,

 

vaate ja valikuid

 

                                     nagu nt 👇

Kaunases laideti minu mõte süüa ühed ceppelinai armutult maha ja lõppeski lugu rahvuslik köök 2.0 toidukohaga, mille udupeenes atmosfääris ei tihanudki pildistada noid imelisi roogi (nagu nt õlles marineeritud vorst jmt). No igatahes... jah... hmh... aga proovima peab (nagu ütles Pamela Anderson).

Oma tsepelinid sain kätte viimasel hetkel Šiauliais, kuna olin olnud vaga ja külastanud pühasid kohti, ostnud indulgentse ja üldse... Nagu ütles isa Stanislaus Inimene peab elama.  

Hipsterite radadel võiks ju pealkiri olla küll, ehk sobiks selle all rääkida ka teemal, et Yoko Ono näitust me vaatama ei läinud, sest Kaunase sõbrad tungivalt soovitasid mitte minna ja ma ei ole kunagi YO osas midagi eriti arvanud. Nägin hoopis William Kentridge näitust, seni ei teadnud temast midagi, aga võiks ju lähemalt uurida, midagi seal nagu oli. Marina Abramovici näituse üle oldi uhked, palju videosid, kuulus performansi kunstnik. Tundsin, et olen liiga kärsitu, et neid lõpuni vaadata. Pikk piinarikas elamuse väänamine ei ole minu formaat, lühike ja terav vorm tundub etem. Ju see on individuaalne.

Hipsterite radadel võiks veelgi edasi kesta, lausa kirjutamata see ei jäänud, aga rohkem ei viitsi.