Leedu pühades kohtades

 Kohe tuleb ausalt üles tunnistada, et ma ei läbinud jalgsi mingit palverännu rada ega tegelenud eneseületuse matkaga. Paratamatult kattus marsruut enamuses kohtades (1993. aasta) püha Johannes Paulus II Leedu visiidi peatuskohtadega. 

Olulistes pühapaikades mõistetavalt, aga oli ka selliseid kohti, nagu jesuiitide kirik ja keskus Šiauliais, kus see jälgedes kõndimine tuli väikese üllatusena.

 Eesmärki paavsti visiidi teekonda korrata kindlasti ei olnud, aga eks pidigi nii minema, kui valik on langenud  olulisematele paikadele.

Kõiki kattuvaid kohti ei teagi, sest eraldi sellesse ei süvenenud.

Küllap vist käis paavst ka Šiauliai Peetruse ja Pauluse katedraalis; sattusin seal missale, kus laulis väga hea leedu naiskoor, aga mis koor täpsemalt, ei ole aimugi. 

Aga see oli juba reisi lõpus. 

Esimese huvitava kohana jäi teele Kretingas asuv frantsisklaste klooster 

ja selle kõrval asuv Kretinga Lourdes, grott Neitsi Maarja kujuga.

   

Lisaks on seal frantsisklasest preestri Jurgis Pabruza haud väikese hauakabeliga ja tema on staatuselt mitte ametlik, küll aga lokaalselt tuntud ja austatud pühak, kes oli hinnatud ravitseja.

 

 Järgnevalt viis teekond Paberžesse, kus eelneva kokkuleppeta jmt avanesid nii isa Stanislause maja uksed, kui ka kiriku uksed, oli ajas tagasi rändamise tunne ja mis kõik veel. 

 

 

 

 

Järgnev peatus Šiluva. Pärast kella 7 õhtul oli see paik lausa inimtühi ja see tundus väga tore. Neitsi Maarja ilmutuse paigas asuvas kabelis 

ei olnud hingelistki, hiljem kiriku ja kabeli vahel laiuval platsil liikus üks perekond. Kiriku uksed olid kinni, aga kabelis viibimisest piisas täiesti. Šiluvast edasi on muidugi Tytuvenai, sealne kirik ja klooster, ehitatud kui uhke jesuiitide kants jne. (Avastasin, et Wikipeedias on mitmete Leedu kohtade puhul artiklid kirjutatud sellise valemiga, et alguses on 1/4 väga pealiskaudset infot ja siis järgneb ülejäänud 3/4, mille tekst on pühendatud 1941. aastal samas toimunud juutide hukkamisele. Vaevalt keegi on need tekstid koostanud hobi korras, pigem on nende koostamist korralikult finantseeritud. Aga viiteid allikatele ma nende lugude all ei näe. 

 

 

Ja Leedu ajaloo olulistele sündmustele ja

nende kohtadega seotud inimestele, pole artiklites eriti tähelepanu pööratud.)   

 

Järgmine peatus Šiauliai, millest juba kirjutasin, seejärel 

Ristimägi.

Kus varem olen korduvalt käinud.

Ja mis nüüd on muutunud väga arendatuks ja turistikeskseks ja seal peab rahavarohkel ajal mingit kaitsefiltrit kasutama, et vähem häiritud saada (nõmedatest tibladest).                                             

 Lõpetuseks või kokkuvõtteks vmt võiks midagi ütelda... Et mis siis saab, kui hankida endale hulk indulgentse ja amulette ja külastada kõiki sääraseid kohti jmt. Hhhhmmmm. Vägagi võimalik, et lõpetuseks tabab teid mingi suhteliselt mastaapne jama, mis võib anda silmnähtavaid tagajärgi ja pakkuda ainest mõtisklusteks veel kaua-kaua. Ja ilmselt ei olegi esialgu lihtne taibata, et see kõik on teie kasuks juhtunud, see on ülesanne, mille inimene peab oma arengu jaoks järgmisena lahendama, peab toime tulema varasematest erineva ja vb ka raskema katsumusega. Kui nii läheb, siis võib arvata, et kõik toimus tõeliselt. Kui aga lihtsalt käidud ja pärast pole muud kui muljetamine, siis on see rohkem basseinireisi moodi käimine. Umbes nii.  Ma arvan.