Ainult söögist, lohutustoidust

 vist igatsusest Vahemere järele.

Asjaolud kujunesid sellised, et ma pean mõneks ajaks (kevadeni ilmselt) oma plaanidest kuhugi reisida, loobuma. See on nõme, aga nii on kujunenud. Olen väga vajalik just siin. Asendamatu.

Reedel läks natuke üle kolme tunni, et saaks lõpuks toidu pliidile hauduma panna, ehk nagu ütles üks kogenud kokk - Braciole pole see toit, mida võiks teha kolmapäeval, see on nädalavahetuse toit, sest ettevalmistused peavad olema põhjalikud. 

Kui keegi tahab proovida, siis on YT mitmeid juhendavaid videosid, ma ei viitsi kogu protsessi isegi kirja panna. Aga tulemus oli hea. Sain rõõmustava tagasiside kolmelt sööjalt.

Midagi rõõmsat siin tekstis peab ju olema. 

Muidugi ostsin turult liiga palju loomaliha ja pidin laupäeval nuputama, mida teha suurema osaga sellest ostust. Paljud loomaliha retseptid on üsna sarnased ja varem on neid padasid ju tehtud küll ja veel. Võtsin siis poole braciole'dest jäänud tomatikastmest ja tuunisin selle enam-vähem böfstrooganoviks, selliseks nagu õigeks pean. Kuuseriisikatega, kusjuures.

Nüüd meenub, et ma pöörasin Vahemere lainele juba pisut varem ja alustasin mingi pastaroaga, aga missugune see oli... nii-nii oli-oli; pasta puruks rebitud toorvorstiga (pakil kiri, et Itaaliapärased vorstikesed vmt) ja tavapärane valge kastme tarvis ehitatud lihtne sibu-küüslauk põhi jmt. Eks tal on ka mingi ilus itaalia nimi sel roal, tõsi küll, tehtuna hakklihaga; aga ma üsna sageli kasutan hakkliha asemel toorvorstide sisu. 

Pastahoog tuli sellest, et lisaks liigkogusele loomalihale ei suutnud ma ostmata jätta veel haugi marja; viimasega on aga ammu olnud plaan, et teha pastat nimetatud marjaga sarnaselt sellele, nagu Itaalias tehakse pastat merisiiliku marjaga. Kui pole hooaeg, siis võetakse selleks konserveeritud mari ning ega siis küll pole vahet, kas merisiiliku või räime mari. Kui õnnestub haugi marja värvus roa valmistamisel säilitada, siis on kõige suurem oht möödas.

Panen veel häid uudiseid!  

 -  Kõik eelnenu kahvatub kahvatuimaks, kuna eile sain lõpuks kätte selle keelatud kraami, mis on lamba ajud!  Kui turul lihamüüjalt hakata 

lamba ajusid nuruma, siis nad vaatavad sind nagu provokaatorit

ja lõpuks võivad veel selgitada, et tegelikult ei tohi ka üdikonte müüa. 

Vot selline hoolitsus 

on meil inimeste eest. 

Ajud said lõpuks tehtud deep fried ,

tulemusega jäin väga rahule, aga paar sööjat ilmutasid küll ärevuse märke ja piirdusid väikese kogusega. 

Aga pool lammast on veel vaja  töödelda/valmistada ja ära süüa, nii et võite muidugi järge oodata/karta. Kui ei juhtu, et ma annan järele kiusatusele ja postitan hoopis rämeda sõimu poliitilise tagumiku 

(sisetsitaat Sorokinilt raamatust Doktor Garin (seega lubatud/kultuurne rämedus), märgin igaks juhuks ebateadlikule publikule selgituseks) Merkeli aadressil, kes leiab, et orkide agressioonis Ukraina vastu on süüdi Balti riigid ja Poola. Raibe, kremloidid on II MS puhkemises samuti aeg-ajalt Poolat süüdistanud. Tunnen vahel, et olen selle aja ja maailma jaoks liiga adekvaatne. 

Selle kurva tõdemusega siinkohal lõpetangi.