Laupäeval, enne pühapäevast (viimast?) lund, tähistasime kirsside õide puhkemist. Pool puud õitses ja pooled oksad ootavad soojemaid ilmu. Väljas oli jahe, istusime toas ja jõime saket, kõrvale röstitud saia (jaapanist toodud ja hiljem tuunitud) krabiliha konserviga ning sooja naani võiga ja meresiiliku marja konserviga. Siinkohal tasub ehk meenutada üht lõiku raamatust Mina olen kass, kus tuntud esteet ja üldiselt mõttetu mees, pikalt jutustab sellisest hõrgutisest nagu paabulinnu keeled. Õhtu oli lõbus. Pühapäeval ei viitsinud välja minna ja pildistada õitsvat kirssi lumes. See oli liiga selgelt ilus ja sobis pigem lihtsalt vaatamiseks.
Taimekasvatuse teemal, ikkagi kevad ju, võiks mainida, et kahjuks esimene külv shiso (jaapani basiilik) seemneid ei ole idanenud. Haruldane juhus.
Pühapäeva hommikul murdis tuul mu värskelt püsti pandud bambusaia maha, tuleb teha uus ja kindlam konstruktsioon.
Täna oli huvitav vaadata, kuidas saastunud võimuvälja vähevõimekad wannabe poliitikud on enne spordirahva esindajate hääletamist koondunud Kaljulaidi taha. Kerstil oli paar mõttekrampi, aina kordas, et ta on nagu Laar aastal 1994, Laar on tema õpetaja jne. Et lisaks muude poliittaustaga esindajate häältele saaks ka isamaaliste hääli. Siis ei suutnud loobuda õnge ja kala korduvast kujundist ja palju kordi mainis, et oli juht ega olnud liider. Kellega ta oli konsulteerinud, kes talle need põhipunktid õpetas? Mägi või Rull?
Sel jabural teemal, kuidas Kersti K ikka ülemäära kenitlema kipub, kätt annab või ei anna ja püünele end säitib jmt, ei tahaks kunagi enam arutleda. Tasuks korraks siiski mõista, millises olukorras on olnud Henry S - perekonnas ilge draama, emaga side katkenud, tohutult pingeline töö, et saavutada spordis tipu tase; lõpuks medal olümpialt ning selle järel veel mingit kõrgeimal tasemel mõttetut jama. Henry ei ole avalikkuse ette trüginud, tema isagi hoiab võimalikult eemale funktsionääridest-tühisustest. Tegelikult ei taha sel teemal ei kitsamalt ega laiemalt mõtelda ja arutleda.
Jaapanist toodud sigaretid saavad otsa. Head sigaretid olid, lisaks 2 kuni 3 korda odavamad kui Eestis. Kõigis poodides oli suur valik, kõikjal olid nähtavalt paigutatud, seega sai kaaluda, millist võtta. Ja lisaks muule, ei ole nende sigarettidel koledaid fotosid, on vaid hulk teksti. Jaapanlaste ilumeelele ja vaimsele heaolule on fotod surnud või raskelt haigetest jne jmt inimestest/suitsetajatest (eeldatavalt ja väidetavalt suitsetajatest) sigaretipakil selgelt liigmisliig.
Ploomivein on alles ja ootab pidulikumat serveerimist ehk saabuval nädalavahetusel, kui kõik kirsid on üleni õide puhkenud. Selleks puhuks peab ostma uued pokaalid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar