Täienduseks eelmisele

Savisaar võiks endale asjad selgeks teha

Eelmises postituses mainisin Savisaare (teises ja kolmandas järjekorras ka  Sõõrumaa ning selle õnnetukese pildi servale mahutunud Ivanova)  šõud Lasnamäe kirikus ikooniga. Ajalehed tsiteerisid Savissare postitust FB-s, mis teatas (täies pikkuses tekst):  

"Tänasel Jumalaema Pokrovi pühal kinkisime koos Urmas Sõõrumaaga imettegeva ikooni Jumalaema Kiirestikuulja ikooni Lasnamäe kirikule. Ikoon toodi spetsiaalselt Moskva Pokrovi kloostrist sellel nädalal, kus see eelnevalt lebas pühakute säilmetel. Hõbedast raamis ja pärlitega üle puistatud ikoonil usutakse olevat erakordne võime inimesi terveks teha. Pange tähele, tegemist on kahe eraisiku kingitusega kirikule. Õnnistatud pühi meile kõigile!" 

Vaatasin ja jäin mõttesse, et keda kujutava (ehk siis kelle ikooni) nad ikkagi kinkisid. Üsna lihtne oli leida, et see on õigeusu kiriku pühaku Moskva Matrjona (Матрона Димитриевна Никонова) ikoon. Pühak oli pime, tema laud on kõigil teda kujutavatel ikoonidel suletud. Lisaks on muidugi ikoonile kirjutatud, keda see kujutab. 

Tundub, et Savisaar ja teda saatvad seltsimehed ei teadnud päris täpselt, aga võib ka olla, et ei omanud udustki ettekujutust, mis nad seal kinkisid. Lisaks on see püha, mille puhul janditati, vene keeles Покров Пресвятой Богородицы и Приснодевы Марии. (Покров tähendab kaitse.)

Valimised, kokkumõte

suuremad linnad

Kõik jäi üldjoontes samaks Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Valijad valivad neid, kes juba on võimul. Lojaalsus ja stabiilsus. Rõõmustas (ega valmistanud pettumust) Edgar Savisaar, 😹kes ilmus rahva ette Lasnamäel kirikus imettegeva ikooniga,😹 nagu ma täiesti ilmutuseväliselt ja ratsionaalse mõttetöö tulemusena,😹 lähtudes mainitud Savisaare varasematest käitumismudelitest, 😹 ette nägin ja ette teavitasin (vt http://keskpaevatund.blogspot.com.ee/2017/08/keskpaevatunni-stuudios-priit-hobemagi.html). 😹 

Tartus võeti pärast valimiste lõppu kinni üks reformi ja üks keski abilinnapea, 😸seepeale jäeti sotsid uuest koalitsioonist täiesti õiglaselt välja. 😸

Ainus väike muutus on valimisliitude märgatav edu väiksemates kohtades. Teema vääriks põhjalikumat vaatlust. Kui pisioligarhid ja ametist ametisse tühikargajad eemale peletada, võiksid unustatud Eesti alad järgmistel valimistel end uue erakonna nimekirjaga meelde tuletada ja lõpetada ära uusnomenklatuuri erakondade lõputud piinad (sealhulgas püüdlused meeldida ja vastu tulla end edukalt taastootvatele ja kohalikust ühiskonnast eraldiseisvatele kapseldunud umbkeelsetele sovokkidele). (Liiga proosaline? Riivab peenenenud taju ja tundeid?)🙀 Naiivne optimism hoiab mind elus.

Valimiste teema stiilne lõpupauk 💣 oli ERM-i uue direktori valimine. Kõige edukamaks osutus kandidaat, kes on muuseumide teemat oma naisega õhtuti kodus arutanud. 🙌 Nüüd on reaalsed karjäärivõimalused lugematul hulgal kodanikel püüdmaks riigi kõige kõrgemaid ametiposte.😸

Näitleja on kultuuriminister ja teatri direktor tema kantsler. 🙅

Või on näitleja kantsleri minister. 🙀

Õigupoolest peaks alustama poliitika A-st ja B-st. Aabitsatõde: "Valimised ja demokraatia tagavad, et perioodiliselt on võimalik rahumeelselt vahetada võimu teostajaid." Umbes 6. klassi tase.

Kui midagi uut ei teki, siis järgmiste riigikogu valimiste tulemused toovad keskerakonna ja reformi valitsuse, aastakümneteks.😾

Mõte liigub mööda omi radu

Äraolek. Saabumine. Esimene lumi.

Tagasi Eestis. Maandusin koos esimese lumega. Oli sadanud juba tund-kaks. Aknast avanes vaade  lummavatele öistele maastikele ja lume all tukkuvatele majadele.

Tähendab, et valgejänestel tuleb valgeks värvuda.

Formidable.
Ajutiselt lõpevad ehk ("vaiksed) vihmad (valgustolmus, kõrtsihoovi raagus pajud..." jne).

Tulin mõnevõrra soojemast Brüsselist. Väga ebaoriginaalne. Paljud tulevad-lähevad sealt ja sinna. 

                                                             Samal ajal kogunesid peaministrid ja olulisemad tegelinskid,

tänavatel oli okastraati/tõkkeid/patrulle kohati (ja siis tihedalt). Tuli vahelt laveerida, aga olukord  näis rahumeelne. Parkides sai promeneerida. Ja Brügges ning Gentis polnud vigagi. Brüggest saan kõige paremini aru, Gentis oli tühikuid täidetud kohati üsna kahtlase välimusega uushoonetega. Ajaloolise järjepidevuse huvides ostsin Brüggest natuke riideid. 

(Transpordisüsteemi asemel on belglased otsustanud arendada -süsteemitust. Et rongid täpselt liiguksid on vist vaja, et riigis oleks lisaks monarhiale ja demokraatiale olnud mõnda aega ka mingi totalitaarne kord. Kannatab välja mõne aja Il Duce't ja pärast liiguvad rongid ja bussid veel aastakümneid täpselt ja graafiku alusel.) 

Üldiselt - Belgias sadas vihma. Avenue Louise lähikonnas on mõned Victor Horta majad ja tema muuseum.

Nägin mõnd huvitavat poodi,  galeriid, kohvikut.

Tegin vaid mõne pildi.
Üsna juhusliku.
Mõlgutasin mõtteid art nouveau üle ja muidugi võrdlesin Hortat ja Gaudit, ja Otto Wagnerit, ja seepeale tuli juba meelde Adolf Loos (ja Warum ein Mann gut angezogen sein soll) ja paratamatult ka tema sõber Peter Altenberg. Altenbergi mõte leidis endale kummalise jätku Tartus...

...seoses lokaalse traagilise  juhtumiga. (Nagu hommikul selgus) samal ööl samas lumesajus kadus noormees. Lahkus öösel Illusioonist ja leiti hiljem külmununa tühermaalt. Tühiste juhuste jada traagiline lõpp. See meenutas Altenbergi kirjapandu algusridu: 

So wurde ich

Ich sass im 34. Jahre meines gottlosen Lebens, Details kann eine Tageszeitung unmöglich bringen, ich sass im Café Central, Wien, Herrengasse, in einem Raume mit gepressten englischen Goldtapeten. Vor mir hatte ich das "Extrablatt" mit der Photographie eines auf dem Wege zur Klavierstunde für immer entschwundenen fünfzehnjährigen Mädchens. Sie hiess Johanna W.