Variatsioonid. Dumas

 Karl kindlalt kursil, Kersti otsustas Moskvasse lennata

Kuna Kersti Kaljulaiu visiidil Moskvasse ei ole mõeldavat välispoliitilist eesmärki, võib oletada, et  eesmärk on sisepoliitiline. Täpsemalt - see on provokatsioon. Kui  planeeritud ohver annaks meediale visiidi kohta kommentaari, mida saaks võimendada, mängitaks välja konflikt presidendi ja "teatud poliitilise jõu vahel", "sügav isiklik solvumine" jne. Meeleheitlik ja rumal intriig, kuid vaadates, millise hoobina on reformaritele ja sotsidele mõjunud eeldatav võimust ilma jäämine, siis see ongi "võitlus viimase veretilgani" ja "kõikide vahenditega".

Ja tund aega hiljem (pärast telefonikõnet):

(Teeksin ka me kõrgete kõnetoolide võtmes paatosliku sõnavõtu:

Tänasel päeval peaksime meenutama ja veelkord tõsiselt järele mõtlema, igaüks meist, kes ta ka ei ole, tšikk või vanaema või vanempioneerijuht, Alexandre Dumas' poolt muidu vaikiva ja  sõnaahtra  Grimaud suu kaudu kaugete aegade hämarusest, Kolme musketäri lehekülgedelt, (naeratus)  meieni kandunud sõnumi üle, mis on just nüüd aktuaalsem, (vaatan publiku) kui kunagi varem. 😺Tsiteerin:

"Kuigi vaene poiss tavaliselt vaikis, läksid ta keelepaelad seekord valla.
"Oi-oi!" hüüdis ta. "Mis sa siit otsid, häbitu?""

Edasi lugege ise.)

Üliteoreetiliselt -  mida kohtumine Kremlis annaks? Tänuvõla mõne näilise saavutuse eest. 

Kremlil on ligi 500 aasta pikkune kogemus, kuidas Läänest tulnud naiivikuid, elu-, poliitilise- ja venekogemuseta tegelasi, saati veel vanaemasid, õnge võtta.

On tore projekt ilmas rännata ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks pürgimise sildi all. Reisi kuhu tahad, aga tühjast ära tõmba Eestile jama kaela.  

Kui räägid väärtuste kriisist, kas siis lähed väärtusi esindades  ja ütled Mordoris julgelt välja, et 

Vene agressioon  Ukrainas tuleks lõpetada? Vaevalt, eksole. 

Siit ka järeldus, et väärtustest lähtudes pole mingit mõtet sinna minna.

Ja punkt.


Tore, varsti esineb Jõgeval Kimmo Pohjonen. Vist Pärnus ka, aga mulle meeldib minna kontserdile just nimelt Jõgevale. Sinna on veel saadaval üle 200 pileti.  

Täna esilinastub Ukrainas Roman Bondartšuki uus film "Vulkaan", kus kõlab DakhaBrakha laul  "Пливе човен" (tõlkes "Sõitis paat" või "Paat ujub"). Võimsalt laulavad ja on väga omapärased.

Pere, vabadus ja vangistus

Käisin eile Elektriteatris vaatamas jaapani filmi Shoplifters, mille täpne tõlge oleks Poevaraste pere. 

Elektriteater on just selline kino, kus on hea käia. Saal laest kooruva värviga, vanad toolid, palju ruumi ja väikesearvuline publik, hea filmivalik. Vaimuvõnked õige sagedusega.

Filmile arvustust kirjutama ei hakka. Jaapani teema on minu jaoks alati huvitav (märulifimid ja mitmesugused joonisfilmilaadsed ekraaniteosed v a). Tänu ja kiitus Elektriteatri tegijatele.

Must-toonekurg Karlil on teel Sudaanist Karula poole 3700 km lennatud ja kohe jõuab Surnumere äärde.  

Surnumeri

Ja peagi on ta Jordani jõe kandis, mis on piiriks Iisraeli (Palestiina alade) ja Jordaania vahel.

Mitte just kõige laiem ja sügavam jõgi praegusel ajal. Piiril viibides pole erilisi pingeid tunda ega ka  pingelist piiri valvamist näha.

Jordani jõgi, Qasr al-Yahud

                                                  Hetkel ei meenu, kes oli see ajaloos suhteliselt tuntud inimene, kes liialdatud vagadusest ja vaimustusest oma palverännaku käigus Jordani jõe vett jõi ja seepeale varsti mingi nakkuse tõttu suri.

Tänapäeval peamiselt vene kiriku liikmed kastavad end seal vette. Traditsiooni kohaselt kasutatakse Jordani jõe vett ka Briti kuningakojas printside ja printsesside ristimisel. Mil moel seda enne puhastatakse, ma ei tea.

Kõik kolm viimast paavsti on oma visiitidel samuti selle ääres käinud.

Must-toonekurg Karula on igatahes terve talve sealkandis mööda saatnud ja viimastel andmetel pole end veel Eesti poole teele asutanudki.

Tegin täna algust jalgrattahooajaga. Jalad on väntamise osas midagi olulist ära unustanud. Või on õhutakistus muutunud märgatavalt suuremaks. Ja maapind oli kohati pehme ja vesine.

Täna 38 aastat tagasi suri Tartu ülikooli õppejõud, keemik Jüri Kukk vangistuses Vologdas.

Mees, kes tahtis oma perega N Liidust lahkuda ja elada vabas maailmas. Kui inimene aru ei saanud, et Nõukogudemaal elada on hea, ja olla igavesti ühe ja rahvale vaid parimat sooviva partei poolt juhitud, on vabadus, siis riik ei pidanud paljuks võimaldada kodanikule mõned aastad, et selle üle segamatult mõtiskleda vastaval  väiksemal eraldatud territooriumil ja kaitse all. "Tahate minna elama Pariisi? Rootsi? Palun väga, see vangilaager peaks teile sobima." 

Eks see olnud ju üks tsoon kõik, paiguti vaid erineva režiimiga. 

Ja Ruja laulis:  

Nii mõõtmatu on taevaavarus,
ta sügisene sinav kõle karv.
Seal pikkamisi sõuab linnuparv.
Oh, vabadus.
See rännuhõike metsik igatsus
Su kõrvu kauaks kisendama jääb.
Siis pilvepõhja kustub seegi hääl.
Oh, vabadus.
Pilk pööra ära, vangla piiratus,
Su osaks on mu unenägu vaid.
Mis peagi kaob all hangis sügaval.
Oh, vabadus.

Variatsioonid - Pirosmani

Mikkeli muuseumis avati Pirosmani maalide näitus. Vaatasin tema maale  Gruusias käies

🙋
Tbilisis ja Signagis. 
Tuttavaid pilte on nüüd Tallinnaski näha. V tore.

Signagi on väga väikelinn, Saakašvili ajal eraldati selle korda tegemiseks raha, tõmbamaks turiste. Kui ma mõtlen meie linnadele, siis...

midagi taolist võiks sobida Viljandile. 🙋

Linn asub künkal ja taamal paistavad lumised mäetipud. Orgudes kasvatatakse viinamarju ja tehakse parimaid veine, mida mina olen joonud.

 Majade välisilme on korras, värvid värsked.

Sattusin Signagisse hommikul, äsja oli sadanud esimene lumi, õhuke kirme kattis katuseid ja hakkas päikese käes sulama.  

Näituse tutvustuses on mainitud, et Pirosmani olla teiste hulgas mõjutanud ka Malevitšit, aga mil kombel see viimase töödes väljendub, seda ma küll ei tea. 

On mõned maalid, nagu Pulmad või Lilleneiu, aga need ei ole põhiline.

   

Pirosmani maalid kõnetavad, resoneeruvad ja mõjuvad just koos Gruusia imelise ja mõneti nagu ajatu õhustikuga, kus võib osta juustu ja veini ja tšatšat otse maantee kõrvalt ja vaadata, kuidas inimesed toimetavad puuvilju korjates ja muid toimetusi tehes justkui väljaspool aegade muutumisi.  

Ega teagi, mis kauneid vilju see mees puu otsast korjab.
 Hmmm, targemad inimesed teavad. Need on hurmaad.

Ei imesta, et
Jaapani kunstis on neid lumistel puudel ja lumise maastiku või katuste taustal korduvalt  kujutatud.

Gruusia on rikas traditsioonide ja kultuuri poolest. Tbilisis sõin restoranis küpsetatud aju, mis meil on vist keelatud. 

Neil on kreekapähkli moos. 🙋
Grusiinid on laulurahvas.  Unikaalse kõlaga muusika. Laulavad kõikjal, igast asendist.  

Igas vanuses, kurbade või rõõmsatena. 

 

Ka nende kõige lihtsamad laulud kõlavad eriliselt. Nemad on dekadentsi ja pühadused sidunud loomulikuks tervikuks.  Neil on müügil prantsuse sigaretid. Nemad on ilusad inimesed mägedes, kus põlevad lõkked. No või midagi sinnapoole.