Spordist ja toidust

Kas on veel keegi peale minu, kes pole kunagi lugenud ühtegi Tänakut puudutavat uudist? Kahtlen.

Ainus spordiala millest ma midagi tean ja tavaliselt vaatan, on tennis. See on ka ainus ala, kus on aukohal teatud rüütellikkus, viisakus, traditsioonid. See on õilis ala. Ja  seda vaadates sirutub mu käsi kõigi mõeldavate tubaste võimlemisvahendite poole. Vaatan mängu ja teen innustunult harjutusi. 

Ma ei eita, et selles on koomiline element olemas.

Hoiatus! Põnevamate kohtade peal võib tähelepanu olla sedavõrd häiritud, et paigaljooksu käigus võib jala murda vmt. Ikka omal vastutusel, eksole. Nüüd lõppes French Open ja ma kardan, et lihased hakkavad jälle kärbuma. 

Veel on päästvaks õlekõrreks ratas; kui tahtejõule panustada, siis ratas+ ujumine. Igal suvel kahtlen, kas see ikka on reaalne ja teostatav. Aga vahel on.

Elektrirattad vuravad Tartus ringi ja tunduvad esimestel päevadel olevat eriliselt populaarsed. See on äge. Kui see süsteem suudab püsida, siis on tegemist väga hea ettevõtmisega.

Ei viitsi pikalt lahata, kuidas Kersti Kaljulaid ja mitmed teised ametlikud isikud sattusid ÜRO istungitesaalis ekstaasi. Millise riigi delegatsioon, millise otsuse puhul, oleks seal varem sellist vaatepilti pakkunud? Kui fännid lemmikmeeskonna värava puhul tribüünidel või kodus selliseid žeste teevad, on see loomulik; mõne kontserdi ajal iidolit tervitades ka.  

(Vist ei ole varem maininud, et uusi inimesi tööle võttes ma muidugi kontrollin nende netikontosid ja tavaliselt ei võta tööle neid, kes poseerivad V märki näidates (kui see on koos plasttopsiga, pokaaliga vmt, siis raudselt ei võta). See on liiga labane, kiisud.) 

Loodetavasti me nüüd hakkame tegelema mõningate aafrika probleemidega (suur HIVsse nakatunute arv, narkomaania, vaktsineerimine, arstiabi kättesaadavus, transpordisüsteemi arendamine, vaesuse vähendamine jmt). Mingi edasiminek võiks ju olla, vähemalt prooviks.   

Aga lõpuks kõige olulisemast - toetage Eesti põllumeest ning minge turule ostma kodumaist värsket kartulit. Unustage makaronid ja mis muud talvel sõite, ning nautige, kuni see lühike hooaeg kestab.

Kui keegi vaidleb vastu sellele, et meie värske kartul keedetuna kuulub maailma 10 maitsvaima toidu hulka, siis ma olen valmis appi võtma rahvusvaheliselt tunnustatud kokkade vastavad kinnitused.   

siis tõsteti ta üles nende nähes

Täna on Kristuse taevaminemispüha. Võiks arvata, et Õlimäel, kohas, kus see aset leidis, on uhke katedraal, aga seal seisab viimased tuhat aastat hoopis imeväike kabel, mille põrandas on raamitud kivi Jeesuse viimase maale jäetud jalajäljega. 

Kunagi selle ümber paiknenud kirik on ammu hävitatud.  Võrreldes teiste lähikonnas asuvate kirikutega, külastab seda kabelit suhteliselt vähem inimesi. Selles kohas aset leidnud sündmus on sisuliselt Kristuse ülim nähtav triumf ja samas ka lõplik kehaline lahkumine oma õpilaste keskelt. Selle sündmuse kohta esitatud kirjeldused on äärmiselt napid. Päris kindlasti ei ole Piiblis selle kohta öeldud midagi ülearust. 

Omamoodi kuiva huumoriga on mainitud, et kaks valgeis rõivais meest vahetult selle sündmuse järel laususid  jüngritele: "Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole?" 

No võiks ju arvata, et sel kohal peaks seisma kõige suurejoonelisem katedraal ja selle kohta oleks Piiblis mitu lehekülge kõrgelennulist kirjeldust, aga kõik on hoopis teisiti.

Varblane peos

Hea päeva algus - päästa lind. Kass tõi hommikukohvi ajal aknast sisse karates tuppa oma jahisaagi. Varblase. Südikas lind avaldas vastupanu ega tahtnud kassiks saada  ja mul õnnestus ta ära korjata ning pihkude vahele võtta. Viisin õue ja lasin jälle vabadusse. Pisut sulgi  küll jäi põrandale.

Varblane lendas üle kuuri katuse sirgelt minema

ja kadus.

No vot siis. Säutsuja.

Täna vaatasin korraks suuremate ajalehtede võrguväljaandeid, kus jätkuvalt avaldatakse viimastele kuudele iseloomulikke valvetekste eesti ühiskonna lõhestumisest. Paneb imestama, kui madalale asetatud lati alt suudavad härjapõlvlastest ajakirjanikud läbi joosta.

Mind isiklikult helbekeste ja helmekeste sõda ei puuduta.

Kaua võimu nautinud jõududele on iseloomulik, et kui ähvardab võimult tõrjumine, käiakse välja argument "kui meie ei valitse, saabub suur segadus". Väidetav lõhe ühiskonnas olekski nagu külm ja pehme kodusõda. Suurt segadust peljates  teevad inimesed valiku vähema halva kasuks. Mistõttu mitmesugused autoritaarsed režiimid omavad stabiilsuse tagamise sildi all küllaltki tugevat toetust. Meie massimeedia, reformarite ja sotside väga valulik reaktsioon uue valitsusliidu moodustamisele viitab selgelt demokraatia nõrkusele ja tõsiasjale, et parem olnuks neid juba varem opositsiooni saata. Praegusel hetkel ei ole probleem mitte EKRE ja uus valitsuskoalitsioon, vaid poliitikud, kes üheaegselt Eesti mainet kahjustavad ja samas tõstavad kisa Eesti maine kahjustamise pärast. Eeldades, et nende inimeste IQ on umbes keskmise taseme ülemises osas, siis ilmselt on nad oma tegevuses teadlikud ja küünilised.

Kui EKRE valitsuses on halb, siis see ei tähenda, et reformarite ja sotside praegune tegevus olukorda veel halvemaks ei muuda.

Need, kes praegust olukorda kainelt vaatlevad, näevad muidugi läbi, millist poliittehnoloogiat, populismi ja ebaproduktiivset tegevust end tõrjutuna tundev nomenklatuur praegu viljeleb. Ja lisaks tegutseb avalikult antud lubadusele vastavalt lähemas tulevikus selle nimel, et riigi toimimist paralüseerida. 

Tänases Tartu Postimehes ilmunud  Jüri Kõre  adekvaatset arvamust toimuva kohta soovitan soojalt; head rahulikku lugemist.