Translate

teisipäev, 25. juuni 2019

Mis silma jäi

Ju neid nimetatakse vist sulgpilvedeks, mis eile õhtupoolikul kõrgel taevas ujusid.


Ja halolist värvidemängu oli pilvedel siin ja seal näha.

Jaaniõhtul toodi kingituseks (nii kuidagi juhtus, pisut ebatavalisel päeval) raamat. Peene nimega Refuugium. Raamat on väärtuslik, aga mitte kõige huvitavam juhul, kui puudub sügavam huvi Tallinna Toompea kruntide pindala (mõõdetuna jalgades) vastu. Riivamisi on seal tsitaatidena juttu ka elust ja inimestest, suguvõsadest. Nt on mõned read Conrad von Roseni kohta, kellest sai Louis XIV juures marssal ja markii. Kas ta oli ka üllas sõjapealik sel musketäride ajal, tundub natuke kahtlane.  Inglismaa kuningas James II igatahes nimetnud teda korra bloody Muscovite, mis on ju tore sõnademäng.👉
Üheks põhjuseks, miks kuningas sellise hinnangu andis, oli von Roseni kava rünnata piiratud linna inimkilbi varjus, mis James II sekkumisel küll ära jäi. Kui siit mõttekiirusel tulla tänasesse päeva, siis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee tänane otsus anda Venemaale tagasi õigused, mis sellelt seoses Krimmi annekteerimisega ära võeti (kus  venelased kasutasid inimkilpide taktikat), on üheselt häbiväärne. Nüüd siis selline sigadus, mille putin isikliku heaks kiitis, on neetud veriste kätega moskoviitidele andeks antud. Kenad eurooplased. Legitimeerisid sõja Ukraina vastu. 39. aasta häbiväärsed kokkulepped ja järeleandmised Hitlerile jäävad ilmselt paralleelina ja võrdlusena nüüd juba nõrgaks.  


26. juunil 1945 kirjutasid 50 riigi esindajad alla ÜRO hartale, mis on selle organisatsiooni alusdokument. Kui natukenegi lugeda selle teksti esimesi ridu ja võrrelda reaalsete poliitiliste otsustega, siis kaob suur osa lootusest, et praegusel ajal ükski rahvusvaheline organisatsioon veel riikide vahelisi suhteid ja poliitikat suudab mõjutada ja arenenud demokraatlikel riikidel jätkuks tahet tagada rahvusvaheliste kokkulepetega sätestatud maailmakorda. 

We the peoples of the United Nations determined

- to save succeeding generations from the scourge of war, which twice in our lifetime has brought untold sorrow to mankind, and
- to reaffirm faith in fundamental human rights, in the dignity and worth of the human person, in the equal rights of men and women and of nations large and small, and
- to establish conditions under which justice and respect for the obligations arising from treaties and other sources of international law can be maintained, and
- to promote social progress and better standards of life in larger freedom,

And for these ends

- to practice tolerance and live together in peace with one another as good neighbours, and
- to unite our strength to maintain international peace and security, and
- to ensure, by the acceptance of principles and the institution of methods, that armed force shall not be used, save in the common interest, and (...)


pühapäev, 23. juuni 2019

Samal teema, vt eelmine

Tiit Aleksejevi ja Guntars Godinši kõned eilsel laulupeol olid päris head, eriti viimasel.

Ei olnud varem kuulnud, kuidas kõlavad  värsid Kalevipojast läti keeles. Täitsa 👌
Kui nüüd saaks Mesipuu peast välja... Mis küll aitaks... Ehk läti jaaniõhtu laul



laupäev, 22. juuni 2019

Laulupidu Tartus Liivimaal

Õhtuse supluse järel nautisin eile õues kosutavat jahedust. Õhtu oli erakordselt mahe, nagu on kirjutanud klassik. Esialgu katkendlikult, hiljem märksa selgemalt, hakkas  aeda kostuma laulupeo-tantsupeo programm. Alates ühest pikk-pikast regivärsis laulust, ei teagi, kas oli see kaasaegne improvisatsioon/kompositsioon või muistse üleskirjut' laulu esitus, hakkasid esitatavad teosed aina paremini kätte kostma ja järjest enam mu teadvusse tungima. Kahjuks olin sattunud tantsuprogrammi kuulajaks ja kõrvu jõudsid järjest reinlendrid ja polkad, igatahes sihuke 100 aasta tagune tantsutarbemuusika. 
Täna hommikul ajasin seda peast välja Miles Davisega.  
(Have a cigarette and) relax.
       
Täna tuleb minna lauluväljakule, kus taaslehvib Liivimaa lipp. Paadunud mägieestlase meel läheb seepeale rõõmsaks.  Kui veab, siis ehk säästetakse nõretavalt tundlevas kõneviisis esitatud könekunsiteosseist selle kohta, kuis me essivannemail sada ja viiskümmend aisdad takkasi olla küll keskpaik õenes olnd, aga miel rõemus.    
Ma tahan  küll kohal olla, kui lauldakse "sööge saia, sööge liha" ja "unustage tööd ja piina, jooge õlut, jooge viina!"