Translate

kolmapäev, 6. aprill 2022

Pühapäeval

jõudis sõda Ukrainas tõeliselt ja valusalt paljude teadvusse. Traumeerivalt. Varasemad pildid pommitatud sünnitusmajast, teatrist, kus hukkus sadu koos lastega varjunud inimesi jmt, olid pommitamise, suurtükitule ja  rakettide poolt põhjustatud valimatu hävitustöö tulemused. 

Muidugi oli see kogu elanikkonna vastu suunatud vägivald ja inimsusevastane kuritegu.  Kuid Butšas, Irpenis ja teistes sama piirkonna külades ja linnades korda saadetud vägivald oli sadistlik. Käsitöö. See oli mitmeid päevi või nädalaid kestnud piinamine,  oli inimeste tapmine maanteel lihtsalt omaks lõbuks.  See on jälk. 

AGA AINULT SEDA VÕISKI JU MOSKOVIITIDELT OODATA. See pidigi ju nii olema. See sõjavägi ja need sõdurid ja nende ülemad ongi ju sellised. Ja mitte esimest aastat või aastakümmet.

Degenerandid, degenerantide lapsed ja degenerantide lapselapsed.  

Aga need on alles esimesed vabastatud piirkonnad, sellised videod ja fotod jõuavad meieni järgnevalt ka teistest linnades kui need vabastatakse. 


Mõistlikud poliitikud ei tohiks enam oodata, et juhtub veel midagi hullemat ja siis on varuks veel "karmimad sanktsioonid/reaktsioonid". Kõik peaks juba olema arusaadav,  on aeg otsustavalt tegutseda. Selleks, et järgnevalt võimalikult vähe tekiks sadistlikult mõrvatud rahumeelsete elanike massihaudu. 


Viha on praegu see ventiil, mille kaudu inimene suudab taluvuse piiril reageerida  ega lange meeleheitesse ja masendusse. Seda viha ei saa suunata ainult huiloo vastu. Väikesest huiloost jääb sellise viha juures väheks. Ja orkidele ei tule praegu sugugi kasuks, kui nad endiselt 

ei näe midagi, 

ei kuule midagi, ei mõtle, kordavad masinlikult ja trotslikult kremloidsete propagandistide hüsteerilisi karjatusi ja kiljatusi. Orjadele omase ülima küünilisuse ja jultumusega.

Viha kõrvale mahub ka kaastunne.                     
Eemal olles ei saa täielikult tajuda kogu õuduse ulatust ja ühes inimeses ei saa olla nii palju kaastunnet, kui palju seda peaks kannatanutele, piinatutele ja tapetutele olema. Kogu kaastunne kuulub õigusega ohvritele ja mitte molekuligi sellest ei tohi praegu olla suunatud kurjategijatele.           


Üks probleem peab mõneks ajaks olema täielikult ära langenud - moskoviitide ja orkide  haletsemine; ja hea on, et muret selles osas on nüüd vähem. 

Igale orkide kurtmisele on minul ainult üks vastus - ne j*bjot!

 






teisipäev, 29. märts 2022

Viimane lumi

(ja lastele ei sobi)

Viimane lumi, väga kaunis ja südamlik hüvastijätt talvega. Kevadised talvepäevad on  toredad, saab veel korra, päev või kaks vaadata lund ja puid jm ning teada, et see aeg möödub kohe, ei ole ees mitut pimedat kuud jmt. Põgus talvenauding. Nagu nädal päikesepuhkust keset talve.

Päevakajalise juurde.  Aga ilma analüüsita ja kommentaarideta, sest mida juba keegi pole selles massiivses kommenteerimise vahus ütelnud, seda pigem ei hakkakski ütlema, vahel on õigem vaikida.

 Ikka alati positiivselt 

Aleksei Arestovitš on see inimene, kelle arvamuse ja info ja kommentaarid mitmed meie eksperdid ja analüütikud jmt õhtul ära kuulavad ja siis hommikustes saadetes ja järgmise päeva muudes lugudes oma ekspertiisina esitavad; enamuses. Samas ega neil siis meeles pole, et loll räägib, mida ta teab, ja tark teab, mida räägib. Aristovitš ei ole sugugi rumal. Ega asjata ole kremloidid oma kavalamad vlogeritest koerad talle kallale ässitanud. 
Kui oleks aega ja viitsimist rohkem teada, millised on kremloidide soovid ja unistused praegu tekkinud situatsiooni lahenduse osas, peaks kuulama/lugema nende pseudoanalüütilisi jne sõnavõtte, sest need peegeldavad kenasti mordori soovunelmaid, mille täitumist nad oma publikule püüavad kinnitada.

 Kui ma hästi sallivaks ja lausa toredaks hakkaksin ja oskaks ka niimoodi murega mõtelda, et sanktsioonid ei tohiks lihtsaile vene alamaile ebamugavusi põhjustada, sest nemad teadagi pole milleski süüdi. Ja kõik see muu haledate inimeste hale jutt, nii mõistev ja avarapilguline... (oh neid kirjutisi ja postitusi, mis algavad ukrainlaste kannatuste kirjeldamisega, aga lõpevad ikka venelaste haletsemisega... vean kihla, et siia ümber asuvad "head" moskoviidid ei õpi 10 aastaga ära rohkem kui kaks sõna eesti keelt ja nende sõgeda mentaalsuse aluseks on ikka see, et neid peaks austama jmt) kui hakkaksin ja muutuksin... siis saadaks moskooviasse humanitaarabina tonni tualettpaberit. 👇


Saadaks ka 1000 eksemplari Sorokini "Месяц в Дахау", aga pole ju mõtet, sest sedagi kasutaksid nad teadagi milleks.


Kusagil Uuralites olla huilool sügav punker, kus ta oma lähimate mõttekaaslastega suuri plaane peab. Täpselt neid kavasid ja projekte ju keegi ei tea, aga VS on omas prohvetlikus meeles midagi olulist nende metamõtte tasandist ära tabanud ja edasi andnud/kujutanud järgmiselt:

  На что отец Андрей Утесов обнажил десятивершковый хуй свой, лег на Дающий Холм и проебал три раза подряд родную сибирскую землю с криком и уханьем. Затем встал он и рек: «Братие! Только что на глазах ваших три раза испустил я семя свое в Землю Восточной Сибири, в Землю, на теле которой живем мы, спим, дышим, едим, срем и мочимся. Не мягка, не рассыпчата Земля наша — сурова, холодна и камениста она и не каждый хуй в себя впускает. Посему мало нас осталось, а слабохуи сбежали в земли теплые, всем доступные. Земля наша хоть и камениста, да любовью сильна: чей хуй в себя впустила — тот сыт ее любовью навек, того она никогда не забудет и от себя не отпустит. Так скажу вам: кто хочет — ступай себе в теплые земли, не держу я здесь никого, так как братья мы, а не невольники. Только мне другой земли не надо — здесь ебал, здесь ебу, здесь ебать буду до червия могильного».

Kõlab ju nagu huiloo hiljutine kõne.

Aga te ei ole postitust veel lõpuni lugenud. Lõpetuseks on üks õudne lugu, millest te ikkagi veel võite loobuda. Soovitan.

Oli mul siis vanust vast seitse aastakest, kui minu vanemad ja majanaabrist  väikese samas vanuses vene-eesti segaperekonnast plikakese vanemad arvasid, et meie kaks võiksime kenasti sõbrustada ja ühel päikeselisel päeval me siis läksimegi lähedal asuvasse parki jalutama, võililled õitsesid ja päike paistis ja mesilased sumisesid. Pargis kasvasid kenad kõrged puud. Üks puu oli eriti vana ja jäme ning selle tüvi oli pooles jämeduses kasvanud maast välja ulatuva suure kivi küljele. 

Jäime suure kivi ja suure puu juurde seisma, nagu inimesed ikka jäävad mõne sellise tähelepanu köitva loodusnähtuse juures. Ja tüdrukuke avas oma suu ning lausus: "Selle kivi juures tapsid fašistid sõja ajal pioneeri." Või siis ütles "(...) piinasid surnuks pioneeri." Vist küsisin: "Kust sa seda tead?" Ja ta vastas: "Isa rääkis." Sõpru meist ei saanud. 

Reegel: nad kõik on segased. Täiendus: praegu veel segasemad kui kunagi varem.

teisipäev, 22. märts 2022

Kevade kolmas päev

Kevade esimese päeva veetsin looduses ja minu arvates tavapärasest palju varem olid välja ilmunud kevadvaksikud ja lapsuliblikad. Esimesi ei näe kunagi suurtel kiirustel ja suurtes hulkades jne, lisaks sellele on neist keeruline saada ilufotot, aga esimeste liblikatena pakuvad ikka rõõmu ja elevust ja lubavad kevade peatset edenemist.


 

Lapsuliblikaid oli aga üllatavalt palju. Ja neid laperdab linnaski ringi. Seega kevad on neil päevil  reaalne ja aktuaalne nähtus. 






Selline tsitaat käib nagu mantra mu peas juba mitu päeva

Seoses karnevali ja lilledega tuli täna ootamatult meelde luuletus, ammu pole pähe turgatanud, aga nüüd ilmus välja. Tean seda tõlkes, vene keeles, vb on tõlgitud ka eesti keelde, ei tea. 

César Abraham Vallejo , kelle sünnist äsja möödus 130 aastat. Esimesena meenusid kolmas ja neljas värss.  Tekkis seos putinoidide peotuju, lippudega lehvitamise ja oi rõõmu! seoses Krimmiga... ning nende lillede vahel, mis moskoovia alamad peaksid panema langenute haudadele, kui Mordor tooks omad õnnetud laibad kodumaale ja annaks omastele matmiseks. Aga xyiloo ei julge seda teha.

Сегодня не пришел ко мне никто,

ничья душа на помощь не позвала.

И при свечах ночного карнавала

я не узнал кладбищенских цветов.

Прости, господь, что умер я так мало!

Все шли — и не молили и не звали,

но шли и шли — и что-то забывали.

А дверь была закрыта -

и звал я: ''Если в чем-нибудь нужда,

остановитесь — здесь оно забыто!''

И ждал... Ведь никогда в ночи моей

я не умел захлопывать дверей -

и груз чужого сердце принимало.

Сегодня не пришел ко мне никто...

А вечер долог был — и умер я так мало!