Pühapäeval

jõudis sõda Ukrainas tõeliselt ja valusalt paljude teadvusse. Traumeerivalt. Varasemad pildid pommitatud sünnitusmajast, teatrist, kus hukkus sadu koos lastega varjunud inimesi jmt, olid pommitamise, suurtükitule ja  rakettide poolt põhjustatud valimatu hävitustöö tulemused. 

Muidugi oli see kogu elanikkonna vastu suunatud vägivald ja inimsusevastane kuritegu.  Kuid Butšas, Irpenis ja teistes sama piirkonna külades ja linnades korda saadetud vägivald oli sadistlik. Käsitöö. See oli mitmeid päevi või nädalaid kestnud piinamine,  oli inimeste tapmine maanteel lihtsalt omaks lõbuks.  See on jälk. 

AGA AINULT SEDA VÕISKI JU MOSKOVIITIDELT OODATA. See pidigi ju nii olema. See sõjavägi ja need sõdurid ja nende ülemad ongi ju sellised. Ja mitte esimest aastat või aastakümmet.

Degenerandid, degenerantide lapsed ja degenerantide lapselapsed.  

Aga need on alles esimesed vabastatud piirkonnad, sellised videod ja fotod jõuavad meieni järgnevalt ka teistest linnades kui need vabastatakse. 

Mõistlikud poliitikud ei tohiks enam oodata, et juhtub veel midagi hullemat ja siis on varuks veel "karmimad sanktsioonid/reaktsioonid". Kõik peaks juba olema arusaadav,  on aeg otsustavalt tegutseda. Selleks, et järgnevalt võimalikult vähe tekiks sadistlikult mõrvatud rahumeelsete elanike massihaudu. 

Viha on praegu see ventiil, mille kaudu inimene suudab taluvuse piiril reageerida  ega lange meeleheitesse ja masendusse. Seda viha ei saa suunata ainult huiloo vastu. Väikesest huiloost jääb sellise viha juures väheks. Ja orkidele ei tule praegu sugugi kasuks, kui nad endiselt 

ei näe midagi, 

ei kuule midagi, ei mõtle, kordavad masinlikult ja trotslikult kremloidsete propagandistide hüsteerilisi karjatusi ja kiljatusi. Orjadele omase ülima küünilisuse ja jultumusega.

Viha kõrvale mahub ka kaastunne.                     

Eemal olles ei saa täielikult tajuda kogu õuduse ulatust ja ühes inimeses ei saa olla nii palju kaastunnet, kui palju seda peaks kannatanutele, piinatutele ja tapetutele olema. Kogu kaastunne kuulub õigusega ohvritele ja mitte molekuligi sellest ei tohi praegu olla suunatud kurjategijatele.           

Üks probleem peab mõneks ajaks olema täielikult ära langenud - moskoviitide ja orkide  haletsemine; ja hea on, et muret selles osas on nüüd vähem. 

Igale orkide kurtmisele on minul ainult üks vastus - ne j*bjot!