Supilinna päevad möödusid, pühapäev oli vihmane, seisin tunnikese Puuluubi kontserdil ja vettisin, 

seepärast siis eile ravisin nohu määrides nina taruvaigu ja piiritusega ja toppides sinna paberisse keeratud purustatud küüslauku. Täna on jälle OK.  

Aitas ka sibulasupp. 

Ja muidugi elujaatav suhtumine, positiivne laiskus,

Doktor Garin, viimastel hommikutel korduvad 

uudised relvaladude ja sõjakomissariaatide 

põlengutest moskoovias jmt.

Hakkame erialast tööd pakkuma Ukraina sõjapõgenike hulgas leiduvatele võimalikele kõrgema haridusega spetsialistidele, et nad saaksid oma erialal töötada ega peaks tegema kehva palgaga lihttöid vmt. Veel pole selge, kas vajalike erialade inimesi siia on sattunud, aga loodame ikka juhusele ja Jumalale.

Poliitilistest arengutest on kõige rõõmustavam 40!! riigi kaitseministrite kohtumine ja nõupidamine teemal, millist abi pakkuda Ukrainale selleks, et see võidaks sõja. Nimetatu taustal ei tundu enam oluline, kas orkidel õnnestub kusagil pööraselt eduka rünnakuga ajutiselt vallutada veel üks või koguni kaks väikest küla. Kui moskoovia kindralid ei taha kuuli pähe lasta voldemarile, siis varsti on käes  aeg, mil nad peavad püstolitoru omale suhu suunama. Ajalugu ei kordu, aga riimub. 

(Anekdoot lastele, ei pea lugema, aga võib kah... Otsustasid orkid lasta tuumaraketi Washingtoni pihta. Arutasid seda asja, kogunesid kokku, panid raketi vankrile ja vedasi sohu, ajasid valju mat-peremati saatel püsti, tegid siis tema ümber lõkke ja jäid starti ootama. Põles lõke, rakett läks aina kuumemaks ja juba hõõgumagi hakkas, ja käis siis jube pauk, orkide tükikesed lendasid mööda sood, mättaid ja laukaid kaugele kaugele. Kaks surmavalt haavatud puuduvate jäsemetega orki roomasid veel endise lõkkeaseme juures. 

Ja sõnas siis üks teisele: "Ma ei taha mõeldagi, mis seal Washingtonis praegu veel võib olla."

Vot nii, magage rahulikult, mudilased.)

Üks ilus laul pühadest ja kannatustest 👇 olgu järjepidevuseks lisatud

Slava Ukrainii! Slava Natsii! 

P*zdets roZZiskoi federacii!

"Ilu päästab maailma." Ma ei ole sellest lausest 

kunagi aru saanud. Aga võib olla kunagi saan; aga võib ka olla, et see ongi lihtsalt salapäraselt ja näiliselt sügavmõtteline lause. Oleneb muidugi ka sellest, kuidas ilu defineerida. Või siis milline ilu.