Translate

kolmapäev, 13. juuli 2022

Läädus

Lätis & Leedus käidud. Esimene osa sellest eepilisest loost võiks kanda pealkirja Hipsterite radadel

   


Alustuseks oleks väike ülevaade Riia Tallinna kvartalist, siiliga salvrätikutest, kartulikookidest jmt. Üldiselt õhkkonnast ja asukohast ja kujundusest, et edasi anda 

 

👈 seda 


ja seda

👇


Või siis kaugemalt

 

Kuldiga valitud vaateid,

 

vaate ja valikuid

 

                                     nagu nt 👇


Kaunases laideti minu mõte süüa ühed ceppelinai armutult maha ja lõppeski lugu rahvuslik köök 2.0 toidukohaga, mille udupeenes atmosfääris ei tihanudki pildistada noid imelisi roogi (nagu nt õlles marineeritud vorst jmt). No igatahes... jah... hmh... aga proovima peab (nagu ütles Pamela Anderson).

Oma tsepelinid sain kätte viimasel hetkel Šiauliais, kuna olin olnud vaga ja külastanud pühasid kohti, ostnud indulgentse ja üldse... Nagu ütles isa Stanislaus Inimene peab elama.  

Hipsterite radadel võiks ju pealkiri olla küll, ehk sobiks selle all rääkida ka teemal, et Yoko Ono näitust me vaatama ei läinud, sest Kaunase sõbrad tungivalt soovitasid mitte minna ja ma ei ole kunagi YO osas midagi eriti arvanud. Nägin hoopis William Kentridge näitust, seni ei teadnud temast midagi, aga võiks ju lähemalt uurida, midagi seal nagu oli. Marina Abramovici näituse üle oldi uhked, palju videosid, kuulus performansi kunstnik. Tundsin, et olen liiga kärsitu, et neid lõpuni vaadata. Pikk piinarikas elamuse väänamine ei ole minu formaat, lühike ja terav vorm tundub etem. Ju see on individuaalne.

Hipsterite radadel võiks veelgi edasi kesta, lausa kirjutamata see ei jäänud, aga rohkem ei viitsi.


pühapäev, 3. juuli 2022

Ajupesu ERR Jupiteris ja üks liblikas

 Taas kord kinnitan, et mulle ei paku huvi eristada ja määratleda, kas mingi juhtumi puhul on tegu lollusega või  pahatahtlikusega. Hajameelselt lappasin ERR-i saiti ja leidsin, et Jupiter soovitab vaadata Mordori sarja Surnud mägi. Djatlovi kuru juhtum on pala, mis iseloomulik REN-tv menüüle. Otsustasin tutvuda, mida riigitelevisioon EV kodanikele siis soovitab. Lühidalt on selle roZolje koostisosad järgmised: positiivne peategelane on kagebešnik, aga teisi toredaid kgblasi kujutatakse ka kõrvalosades, tegevuses on korduvaid flashbäkke II MS aegusse, sinna on topitud igasugu esoteerilisi stseene ja tegelasi, teiste hulgas ka fašistide käsilaseks hakanud kuuldavasti megasadistlik juuditüdruk, üliõpilased-matkajad on sellised tüüpilised ideaalsovietinoored, nostalgialained käivad kõrgelt. Sihuke kultuur... ehk siis pehme jõud otse vaataja ajukäärudesse meelelahustajaks. Miks? Kuna oleme nii sallivad? ETV programm on nii tasakaalustatud, et seletab meile sarjaformaadis, et tuleks mõistvalt suhtuda sõjakurjategijate metsikustesse? Natuke mordorist tulevat ajupesu kulub ikka ära, eksole? 

Päästsin täna tänavalt tallamise eest ära vigastatud suur-kiirgliblika. Osa tiibadest oli katki ja putukas lennuvõimetu. Istusime natuke aega pargipingil ja läksin edasi, liblikast võtsin mõned pildid, seni ei olegi juhtunud suur-kiirgliblikat pildistama. 

pühapäev, 26. juuni 2022

Libedal teel

 Mitmel pool uudistes on video sellest, kuidas Gundjajev, keda nimetatakse ka Moskva ja Venemaa patriarhiks,poleeritud kirikupõrandale vett pritsib ja siis koomilisel kombel paari sammu järel selili lendab. 

Meenus, et mõned aastad tagasi Sitsiilias Syracuse linnas käisin õhtul üsna uues ja uhkes kirikus, moodsas basiilikas, mille nimi Madonna delle Lacrime viitab, et kirik on pühendatud imele ja selle keskmes on Neitsi Maarja pühapilt, millel mitme päeva vältel voolasid pisarad. Seepärast meenutab kiriku kuju pisarat või veetilka. 
  

Kiriku lagi on ülalt avatud, st pole täielikult katusega kaetud. Ja sel õhtupoolikul oli pisut sadanud. Hämarasse kirikusse sisenenud, sammusin kesklöövis julgelt ettepoole, et altaril asuvat pühapilti lähemalt näha ja olla omas viibimises võimalikult keskendunud jne. Jõudsin esimeste pingiridadeni ja süvenesin jne;  mõne aja pärast vaatasin korraks ka saalis ringi, inimesi oli hõredalt, missat ju ei olnud, kaks kohalikku prouat istusid minust põiki veidi tagapool ja vaatasid mind... nagu pisut imelikult, aga mitte kuidagi ebameeldivalt. 

 

Mõned minutid hiljem tõusin ja hakkasin väljapääsu poole minema ja silmasin, et kesklöövis oli katuses oleva ava all peegelsiledal põrandal paari meetrise läbimõõduga vihmavee loik. Suvistel kingadel olid muidugi siledad nahktallad ja ma läksin ettevaatlikult vesisest kohast mööda, kartes libastuda, muidugi. Minut hiljem tuli pähe, et altari poole liikudes läksin sirgelt läbi selle vee. Ja ilmselt prouad, kes seda nägid, tahtnuks ehk hoiatada, aga ei saanud/jõudnud või ma ei märganud. 

Sel õhtul rohkem midagi erilist ei olnud, eksisime kusagil sadama kandis ära ja hiljem tuli üsna äge äikesevihm. 

Aga alguse juurde tulles - kui gundjai oli püsti upitatud ja pisut toibunud, hakkas ta kohalolijatele vaimulikele ja koguduse liikmetele (need võisid olla ka valitud fsb töötajad) selgitama universaalseid füüsikaseadusi. Eks ole näha, vb olnuks targem juhtunut vaagida hoopis teise nurga alt.