Liblikad (Lätis ja Leedus)

 on muidugi sarnased liblikatele Eestis. Pole neid seal rohkem ega vist ka vähem. 

Läti admiral

 

Et ma pole turist, siis mul ikka on aega putukatega rääkida ja kasside sõprust võita ja põllult herneid varastada.

Seoses liblikafotodega meenub telefonivestlus ühel varanovembri pimedal vihmasel õhtul, umbes selline dialoog:

- Mis see oli?

Niidu-võrkliblikas

 

- Buss läks mööda, ma jalutan väljas.

- Mis seal teed?

- Pildistan porilompe.

- Noo... jaaa... porilompe on tore pildistada, 

aga mis sa pärast nende piltidega teed?

- Saadan sulle. 

 

hehehehe eksole

 

Tegelikult netis on porilompide pilte vähe, aga liblikate pilte massiliselt. Ju siis nende fotode avaldamine on nii ohutu. 

Või siiski keegi õel inimene mõistaks selle hukka?

Verikireslane, aasa-verikireslane (imho)

Meri, järved, jõed

 ühesõnaga vesi. Lätis ja Leedus. 

Lätlastel on randadega vedanud. Ilusad liivased rannad ulatuvad silmapiirini ja vaid mõned peesitajad ja suplejad on nägemisulatuses. Samas on võimalik sättida end lebotama luitele, mille ühel küljel on meri ja teisel küljel lookleb jõgi. 

 

Umbes nii 👉

Saulkrasti kandis.

Aga sama kohtab ka mujal.

 

 

 Kuldigas on teadagi väga lai juga, mis kaugelt vaadates tundub üsna madal, 

aga tegelikult saab selle pealt paari meetri kõrguselt alla peakat hüpata, 

mida kohalikult elusama tunde saavutamiseks mõningase riskiga ka harrastavad ja siis rõõmsal meelel, et eluga pääsesid, tõttavad oma toimetusi tegema. 

                See ta on

                        👇

Aga Leedus leidub jõgesid, kus sillal seistes võib vee vulinat kuulata ja mõtiskleda kuidas kõik voolab ja peatumatult muutub, ajalik on ajutine ja kaob ja sellest on kohati kahju. 

 

(krt, koera pilt ei püsi omal kohal. kus sa lähed?!)

Aga järved... muidugi nad on, iseasi, et ma pole väga järvede inimene, aga muidugi mõistan kõiki neid, kes järvi maalivad, seal kalastavad, lõbutsevad jne. 

 

Ning ei maksa unustada tiike, eriti neid, mis on ümbritseva pargi kujunduses olulised.

 

Ilumeelega kooskõlas väikesi veekogusid, milles peegelduvad päikeseloojakud ja öisel tumedal veepinnal võib vaadata virvendavat kuud. 

 

 

 Aga kui see kõik eriti korda ei lähe, siis Liepaja Sõjasadama varemed peaksid küll muljet avaldama. 

Hulk merre varisenud betoonist ja tellistest ja maakividest müüridega megapunkreid 

 

 

ja samas kõrval on iroonilise lisandina elektrituulik, mida võib märgina tõlgendada ka kui metafüüsilist veskit, mis on  lagunenud ja kadunud võimsuse taustale sätitud. 

Ja sellel positiivsel noodil lubatagu tänaseks lõpetada.

Läädus

Lätis & Leedus käidud. Esimene osa sellest eepilisest loost võiks kanda pealkirja Hipsterite radadel. 

   

Alustuseks oleks väike ülevaade Riia Tallinna kvartalist, siiliga salvrätikutest, kartulikookidest jmt. Üldiselt õhkkonnast ja asukohast ja kujundusest, et edasi anda 

 

👈 seda 

ja seda

👇

Või siis kaugemalt

 

Kuldiga valitud vaateid,

 

vaate ja valikuid

 

                                     nagu nt 👇

Kaunases laideti minu mõte süüa ühed ceppelinai armutult maha ja lõppeski lugu rahvuslik köök 2.0 toidukohaga, mille udupeenes atmosfääris ei tihanudki pildistada noid imelisi roogi (nagu nt õlles marineeritud vorst jmt). No igatahes... jah... hmh... aga proovima peab (nagu ütles Pamela Anderson).

Oma tsepelinid sain kätte viimasel hetkel Šiauliais, kuna olin olnud vaga ja külastanud pühasid kohti, ostnud indulgentse ja üldse... Nagu ütles isa Stanislaus Inimene peab elama.  

Hipsterite radadel võiks ju pealkiri olla küll, ehk sobiks selle all rääkida ka teemal, et Yoko Ono näitust me vaatama ei läinud, sest Kaunase sõbrad tungivalt soovitasid mitte minna ja ma ei ole kunagi YO osas midagi eriti arvanud. Nägin hoopis William Kentridge näitust, seni ei teadnud temast midagi, aga võiks ju lähemalt uurida, midagi seal nagu oli. Marina Abramovici näituse üle oldi uhked, palju videosid, kuulus performansi kunstnik. Tundsin, et olen liiga kärsitu, et neid lõpuni vaadata. Pikk piinarikas elamuse väänamine ei ole minu formaat, lühike ja terav vorm tundub etem. Ju see on individuaalne.

Hipsterite radadel võiks veelgi edasi kesta, lausa kirjutamata see ei jäänud, aga rohkem ei viitsi.