Puänt see on so-so, pigem 1 näide, et on koledaid koomilisi kombeid, mis on kommunismiajast kaasa toodud ja taas õides omas nüriduses ja inetuses ja vb on see mingi dramöödia. Jutt käib eelmise postituse alguses mainit soperdusest, "lugejakirjast", mille autori kohta on kinnitust saanud, et tema on toimetajale Keilit Aedmale vägagi hästi teada. KA on kunagi kirjutanud sellise pateetilise pealkirjaga loo:
"Mina olen Keilit Aedma. Kes oled sina, et midagi arvad? Eestlased peaksid veelgi rohkem arvamust avaldama. Julgelt, oma nime all." 🙀 (Ma ei lingi seda.)
See on ikka täpsemalt toimetajakiri, jah?!
😹 (Aitäh operatiivse tagasiside eest.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar