Rahene päev Tartus

Täna sattusin jalutama ajal, mil hakkas sadama rahet.

Kõige targem mõte sellega seoses

oli

"Rahe siis rahe." Tegin paar pilti.

Eile vaatasin Woody Alleni A Rainy Day in New York.    Kuna WA mulle meeldib, NY mulle meeldib ja filmi süžee, näitlejad, lavastus,

operaatoritöö jmt olid head, siis kokkuvõtteks ütleksin, et sobiv meelelahutus. Peategelasele meeldis lounge stiilis muusika, seepärast ja

Itaalia toetuseks olgu siin üks ilus lugu Gino Paoli'lt.

Ja miks mitte ka kena eneseirooniline looke filmist peategelase esituses.

Päris mitu päeva olen häbitult laiselnud, kas järgmisel nädalal peaks vahelduseks midagi töist tegema ja püstitama endale mingi ülesande? Ma arvan, et ca üks kuu oleks praegu vaba aega mil keegi mind ei tülitaks. Kui siis selle järel oleks mingi hulk teksti valmis saanud, st ülearust teadust tehtud, oleks... Poleks... piinavalt kahju...

Peab vist otsustama tulenevalt protsessi nauditavusest. Ümberorganiseeritud kirjutuslaud ja riiulid oleks juba vaheldus nt.

Mis mind mõneti viimasel ajal häirib kirjutamise juures, on toimetajate komme varasemast enam artiklite stiili ja sõnastu kallale minna. Täie enesestmõistetavusega püüavad nad "ära parandada" autori isikupära. Autorile iseloomulikud laused toimetada Prokrustese sängi, sõnastust lihtsustada, tabeleid nõuda seal, kus pole õigupoolest mõeldudki ega tarvidust esitada mingit andmehulka. Normiks hakkab kujunema kompileeritud ja isikupäratu, väheinspireeriv ja väljaspool tõelisi hüpoteese ning uusi laiema üldistusega järeldusi "uurimistöö tulemus". Kuna selliseid koguneb massiliselt, see on standard, siis nendest ei tohi erineda. Ma tahaks minna riskile ja püüda midagi pisutki üllatavat saavutada, selle asemel, et püüdlikult nämmutada ja halli teksti toota. 

Variatsioon Palle üksi maailmas

Ju ma olen vajalik spetsialist...  pidin täna hommikul varakult sõitma Viljandisse. Tulin palvele vastu nagu öeldakse. Sõitsin bussiga Tartust Viljandisse ja  hiljem jällegi Viljandist Tartusse. Nii julge olen ma. Tänu sellele võisin veenduda, et Tartu bussijaam ja Viljandi bussijaam olid üsnagi inimtühjad. Nagu tänavadki. 😷
Kuna reisijaid on vähe, siis osa liine on ära jäetud, mida ma ei teadnudki.

Pisut ringi liikuda on muidugi vahelduseks hea, lisaks ma olen harjunud, et ca pool Eestit on see piirkond, kuhu aeg-ajalt pean sõitma, vahel ka pikemalt peatuma jne. Aga tehkem hetkeks paus ja kuulakem rahustavat muusikat.

Vilistage kaasa, tugevdab kopse ja ventileerib seiskunud õhu välja. 😺

Poleks läinud, oleks mingil hulgal inimestel tööd seiskunud, aga nad ikka tahavad tööd teha ega looda, et raha hakkab taevast langema niikuinii. Ehkki juba lubatakse, mis peaks rahva meeleolu tõstma.

Teid ma teretan, Eestimaa pojad,
Kellel kulmud kuumavad töös,
Kellel südamed rindades sojad,
Selginud sihid silmade ees!

(Kulmude asi on mulle alati segaseks jäänud.)

Kuidagi äkki ja kiiresti hakkasid ettevõtjad teatama meeletutest raskustest.  Jääb mulje, et kriis on olnud pikaajaline ja firmad täiesti ära kurnanud. Toitlustus ja hotellid võivad muidugi puhata, reisijatevedu samuti; aga tootmised, ehitused, mitmesugused teenused ikka jätkavad.  Pole parata, tuleb loota meie endi võimekusele, taibukusele, otsustavusele, kainele mõistusele. Ja pole mõtet kurta, kaeblemine on mõttetu.

Koomilise kandi pealt - kuulsin, et muuseumide töötajad käivad tööl edasi, kaasa arvatud kassapidajad, giidid jne. Kohati kostub sealt, et olla praegu palju tööd, sisestavad andmeid ja skännivad midagi jne. Groteskne.

Ja nüüd lõpetuseks kohustuslik lisa - Hügieen!

Kätepesu ja desinfitseerimine on lõputu protsess, selles täiuseni ei jõua. Kõik käepidemed, lülitid, hiired, klaviatuur, märkmikud, pastakad, fotokas, võtmed, pangakaardid jne tuleks kinni katta 80 kraadises viinas immutatud lappidega ja samas ruume töödelda ultraviolett kiirtega. Seejärel lambi käepide puhastada viinaga ning minna käsi pesema. Seejärel viia käterätik pessu ja pärast pesumasina puudutamist pesta käed, kasutada paberrätikut, see põletada ja istuda toolile puhkama ja mõtlema. Seejärel puhastada tooli käsitoed viinaga. Samuti käed. Manustada rahustit, puhastada tabletikarp viinaga, pesta käed. Kas peaks puhastama ka kassi? Käekell vajab veel desinfitseerimist! Desinfitseerivate kätepuhastmise paberite pakendid peaks desinfitseerima.  

  Vaatasin ära filmi. Jojo Rabbit. 

 Kleebin siia filmi lõpustseeni, 

olete hoiatatud.  

Mulle meeldis Sam Rockwell

 väga kelmika natsi osas. 

Film on muidugi täiega sürr

. 

Ilusast ilmast ja veel ühest filmist

Ajalehes kirjutatakse, et Tartu kesklinnas liiguvad vaid üksikud inimesed; samas on erakordselt palju inimesi Emajõe ääres alleedel, rannas, matkarajal ja mõnevõrra ka spordipargis. Inimesed on valinud mõistlikult ja liiguvad meeldivas ümbruses.

Olen filmide valikus sattunud taas Synchronizität'i meelevalda ja vaatasin nüüd 1960. aastal linastunud prantsuse filmi À bout de souffle (Breathless). Väga kõrgelt hinnatud jne jmt film, peaosaline taas üsna negatiivne tegelane. Sobivalt prantsuse ja ajastu vaimule on filmis ports eksistentsialismi ja pisut kelmiromaanide hõngu, väheke biitnikute hoiakut, suitsevaid sigarette, dekadentlikku pealiskaudsust ning distantseeritust ja siirast enesekesksust.  

Viited gängsterifilmidele ja Humphrey Bogartile jäid minu jaoks muuga võrreldes tagaplaanile.  

Selle filmi kohta on muidugi nii palju juba kirjutatud, et seda ei jõua ükski inimene läbi lugeda. Ja ega poleks ka mõtet. 

Lõpetuseks tagasihoidlik soovitus armsatele lugejatele - jälgige mõnetist enesepiiramist ja hügieeni ka viiruse teemadel lugemisel, sest lõpuks võib inimene end üle koormata pidevalt uudiseid ja infot ahmides ning langeb stuuporisse. Loodame, et jätkub veel päikesepaistelisi kargeid päevi.