Ajalehes kirjutatakse, et Tartu kesklinnas liiguvad vaid üksikud inimesed; samas on erakordselt palju inimesi Emajõe ääres alleedel, rannas, matkarajal ja mõnevõrra ka spordipargis. Inimesed on valinud mõistlikult ja liiguvad meeldivas ümbruses.
Olen filmide valikus sattunud taas Synchronizität'i meelevalda ja vaatasin nüüd 1960. aastal linastunud prantsuse filmi À
bout de souffle (Breathless). Väga kõrgelt hinnatud jne jmt film,
peaosaline taas üsna negatiivne tegelane. Sobivalt prantsuse ja ajastu
vaimule on filmis ports eksistentsialismi ja pisut kelmiromaanide hõngu,
väheke biitnikute hoiakut, suitsevaid sigarette, dekadentlikku
pealiskaudsust ning distantseeritust ja siirast enesekesksust.
Viited gängsterifilmidele ja Humphrey Bogartile jäid minu jaoks muuga võrreldes tagaplaanile.
Selle filmi kohta on muidugi nii palju juba kirjutatud, et seda ei jõua ükski inimene läbi lugeda. Ja ega poleks ka mõtet.
Lõpetuseks tagasihoidlik soovitus armsatele lugejatele - jälgige mõnetist enesepiiramist ja hügieeni ka viiruse teemadel lugemisel, sest lõpuks võib inimene end üle koormata pidevalt uudiseid ja infot ahmides ning langeb stuuporisse. Loodame, et jätkub veel päikesepaistelisi kargeid päevi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar