Ärkamised

 Kohe pean selgitama, et järgnevalt pole juttu millestki nii suurest, nagu elu muutvad suured selginemised või ilmutuslikud hetked, samuti mitte satori saavutamine vmt. Pean hoopis silmas hommikusi ärkamisi. 

Häid ärkamisi ja halbu ärkamisi. Näiteks on suvine koolivaheaeg, oled sõitnud külla tädile, ärkad seal omas toas, päike paistab vastasseinale, oled puhanud ja tead, et kätte on jõudnud esimene suve päev, millal saad merre ujuma.

Või ärkad toas, päike paistab, kardin kergelt liigub ja tänavalt kostab hotellituppa itaalia koolilaste hõikeid ning meenub, et eilsel hilisõhtul maandusid Itaalias ning jooksid läbi äikesevihma hotelli ning langesid rampväsinult voodisse.

Päikest polegi alati vaja, sest võid ärgata, vaadata välja, et tõesti sajab ning otsustad, et teen paar telefonikõnet ja annan teada, et ei kavatse hommikul välja minna, hoopis plaanin raamatut lugeda, filmi vaadata ja muidu suvaliselt toimetada. 

Pole välistatud, et oled terve kuu olnud mingi paine all; polegi depressioon ega miskit subjektiivset, lihtsalt ongi keeruline aeg, elu ongi olnud ....; aga ärgates on 20 sekundit, mil kõik see ei tule veel pähe ega meelde ja lihtsalt tunned olemisest rõõmu ja õnne. 

Inimesed on kindlasti natuke erinevad ka, mõnel võib positiivse hommiku esimeseks akordiks olla voodisse hüpanud koer, kes vaimustusest vänderdades hakkab ärkaja nägu lakkuma.  

Halbade ärkamiste hulgas on sellised, mil teed silmad lahti, vaatad esialgu vaid valget lage ja püüad ära arvata, kas eelmise päeva peole on järgnemas kohutav pohmelus. See pole siiski veel kõige sügavam kuristik, sest inimesed võivad pärast imelist und ärgata ka kusagil kaevikus või vanglas või haiglas vm. Või tuleb ärkamise järel kohe meelde mõne lähedasega seotud õnnetus. 

Tavalised ärkamised on muidugi kõige sagedasema ja rutiinsemad, hakkad liigutama teadmisega, et kohe saab kohvi, vaatad väljas ringi ja püüad hinnata, milliseks kujuneb päev; sirvid uudiseid, teed mingi päevaplaani. 

Võin ka sõjast ja rahust kirjutada

 Hakkasin mõtlema, kas on mingi määratlus ja nimetus, millega saaks hõlmata mingit olulist joont, mis aeg-ajalt väljendub putini, lavrovi, peskovi (loetelu pole lõplik) ja nende propagandistide juures ning lõpuks jõudsin järeldusele, et see on nende spetsiifiline IRVE.

Näoilmes muidugi, samuti mingis cccp pusas, samuti interjuudes ja kõnedes, vastustes tõsistele ja olulistele ettepankutele; kogu suhtumises teiste riikide suhtes, ÜRO-s kõneldes jne.

Diagnoos määratud. Milline oleks ravi ehk vastumeetmed. Kehtib muidugi printsiip, et pätt ei lõpeta irvitamist enne, kui ei taju, et võib saada vastu nina või mujale näo piirkonda. Ikka "rahu jõu kaudu".

Sõjas on jõud ikkagi otseselt relvajõud, mis omakorda jaguneb elavjõuks ning sõjamasinateks ja laskemoonaks. 

Ukraina püüab päevas hävitada ca sama palju vastase sõdureid, kui palju vastane suudab rindele juurde saata. Ühelt poolt vaadates hea seegi, aga teisalt võib karta, et ukrainlastel ei õnnestu pikema perioodi lõikes asendada enda elavjõu kaotusi. Et mõlemal poolel on juba raskusi värbamisega, ei kalluta kaalukaussi veel Ukraina kasuks.

Järelikult ei oskagi muud pakkuda, et üks lahendusi on piisav hulk sõjamoona, et võimalikult vähese elavjõu kaoga hävitada suurem hulk vastaseid, kahjustada nende ühendusteid, tabada ladusid ja koondumispunkte, kütusehoidlaid; samuti teha märkimisväärset kahju kaugel paiknevatele tehastele, lennuväljadele jmt.

See on muidugi juba ammugi välja mõeldud ja mingil määral toimub ja toimib. 

Aga rahuläbirääkimistele palumine venitas taas irve moskoviitide larhvidel laiemaks. (Muuseas, ega poliitikud ei irvitaks, kui nad arvaksid, et see nende alamatele ei meeldi; seda tasub venelaste meelsuse osas tähele panna.)  

Trumpi kohtumine huilooga ja hulk "väga suurepäraseid" telefonivestlusi on andnud tulemuse, et orkid panid oma soomukile lisaks mordori lipule ka USA lipu ja kihutasid sellega kusagil rindejoone lähedal lõbusalt ringi. Kui selgelt veel saab Trumpile edasi anda, et IRVITAME su üle? Kuulasid kenasti Alaskal, kuidas huiloo kiitis, et mordor ja USA peavad ikka edukad olema ühise vaenlase vastu võideldes jne... Kannatas kenasti välja, sest vaja on ju diili teha.  

Kaja Kallas ehk ei oleks pidanud ütlema seda, mida ta ütles vaba maailma liidri asjus, aga tal oli tegelikult õigus. Ma ei jõudnud oma arutlusega eriti kaugele. Mordor ei taha rahu ja seda ei tule, kuni orke ei ole pekstud pehmeks ja huiloo pole putkanud oma punkrisse. Siis ehk oleks talle rahu kasulikum kui sõda.