Translate

Kuvatud on postitused sildiga okupatsioon. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga okupatsioon. Kuva kõik postitused

reede, 28. juuni 2019

Pärnu rahutused 1973

Postimehe kirjastus avaldas raamatu endise kgb-lase mälestustega, autor Vladimir Pool: „Minu elu ja teenistus KGBs“ ja KUKU raadios loetakse seda selle nädala raamatuna rahvale ette. Lehitsesin seda teost poes ja ostma ei hakanudki. Põhimõtteliselt ei pea õigeks sellisele autorile raha andmist. Eks ta saab mingit eripensioni Venemaalt ja midagi maksab talle ka Eesti, ma arvan. 
Suhtumiselt on sm Pool ilmekas näide selle kohta, et pole olemas endisi kgb-lasi. Sõnakasutust on keegi mingil määral küll toimetanud, aga kgb-lane kumab paljudes kohtades siiski läbi.
Üldiselt oleks praegu parematki teha, kui sellest raamatust kirjutada, aga eile ette loetud osa 1973. aasta 15. juuni Pärnu noorterahutuste kohta ajendas siiski kirjutama. Lähiajalugu on meil seni siiski kehvalt uuritud ja dokumenteeritud ning kindlasti kirjutab mõni püüdlik tudeng järgnevatel aastatel mõnes uurimistöös neist sündmustest Poolile tuginedes. Sestap' siis mõni sõna sel teemal.
Miilist sündmuspaigal juhtunut seletamas

Sündmuste käik. Pärnu Vallikäärus toimunud peole sisenesid mõned noored ilma piletita (olen Pooliga nõus, et sealt saavad sündmused alguse). Üks piletita isikutest kandis silmatorkavat värvilist särki, mille tõttu ta mõni aeg hiljem tantsuplatsil ära tunti ja veeti miilitsate poolt autosse. Tavapäraselt tunti sellist miilitsate kongi "kaineri masinana" ja noormehe hüüete peale "miks te mind kinni võtate, ma olen kaine," muutusid noored väga rahutuks. Noormees transporditi minema, aga vihased pidulised keerasi kummuli miilitsate samas seisnud väiksema ("sidrun"), nn "villise" tüüpi masina. Tantsulka katkestati ja rahvas marssis läbi linna miilitsamaja juurde, et kinni võetu vabastada. 
Miilitsamaja pilt toimikust

Miilitsamaja juures keerati ümber ja kõigutati veelgi miilitsa ja kohale kutsutud tuletõrje masinaid, meeleavaldajaid tuli juurde, eriti lisandus kõrval asuva kutsekooli õpilasi ühiselamust, miilitsamaja aknaid hakati sisse loopima, samuti loobiti puruks osaliselt maja kattev tumedast klaasist fassaad. Kuna miilits ja tuletõrje olukorda valitseda ei suutnud, kutsuti appi sõjavägi Pärnus paiknenud keemiaväeosast. Sõdurid tarvitasid noorte pärnakate vastu peamiselt vöörihmasid ja noored pudenesid laiali, kinni võeti nii palju kui suudeti ja põhilised sündmustest osavõtjad tuvastati märgade riiete järgi, kuna tuletõrje oli jõudnud rahvast pisut kasta. Kesklinna paigutati sõjaväepatrullid. Seoses rahutustega peeti kinni ligikaudu 50 noort, tuvastati märksa rohkemaid,  kaheksale mõisteti osavõtu eest massilistest korratustest vabadusekaotus 1,5 – 4 aastani. 

Tüüpilisi Pärnu mässajaid 1973; foto toimiku ühest paljudest sarnastest lehtedest
Sündmustega seoses vallandati Pärnu miilitsaülem alampolkovnik Raidla.


  UURIMISTOIMIK Riigikohtu arhiivist Tartus, Kriminaalasi nr. 33128 (R286) S. 2249, n. 8.

Toimikus leiduvad pildid miilitsamaja akendest ja fassaadist on tehtud järgmise päeva hommikul, mil suurem osa klaase oli juba asendatud, sest klaasimiskoja mehed käsutati tööle juba öösel. 

Pärnu rahutusi on väga valesti meenutanud (eksib kuupäevaga väites, et mässati vastu 9. maid '78 ja muud) ka  endine kommunistlik keskkomitee tegelane Laanemäe, kes avaldas ligi 250 leheküljelise teose „Kümme aastat valges majas“, alapealkirjaga  „Ausalt ja avameelselt“.



Eelpool kirja pandust võib jääda vale mulje, et ENSV-s elasid pahad noored, kes polnud viksid ja viisakad ega pesnud hambaid hommikul ja õhtul. Aga selle kummutame koheselt. 

Lätlased tegid võrreldava korraliku mäsu alles 1977. aastal Liepajas, aga esines seal tol õhtul meie  Polyphon... mis oli ju siinmail hinnatud selliseks so-so bändiks.

reede, 31. märts 2017

Vene propaganda Postimehes

 

 Tõde võib vahel olla valus

Okupatsiooni poolt eesti rahvale ja meie ühiskonnale tehtud kahju ei ole võimalik mõõta. Hävitatud eliit, elulaad, ohvrid, kannatused. Kui venelased tahavad taastada oma impeeriumi, poseerida päästjate ja vabastajatena, avavad igal aastal uusi ausambaid Stalinile ja tahavad ükskõik millisel moel, olgu siis või läbi pisarate, et nendega asutaks ühele positsioonile, siis "Tänan, EI!"

Õnneks on veel väike hulk venelasi, kes on säilitanud adekvaatse arusaama ajaloost ja tegelikkuse taju. 

Sissejuhatuseks järgnevale vene teemale muusikapala ja video






Häiritud vene ema pani suure kella külge oma mure, et tema tütar peab teises klassis õppides lugema raamatut, milles jutustatakse umbes sama vana lapse vaatevinklist lugu küüditamisest ja hirmsatest venelastest. Vene ema olla sellest traumeeritud ja lapsel olla ka sellega seoses ebamugavusi.

Ilmus see lugu eile Postimehes.
http://arvamus.postimees.ee/4063909/hairitud-lapsevanem-vene-opilastel-on-eesti-koolis-raske-kuulata-kuuditamistest-ja-hirmsatest-venelastest?_ga=1.106595590.482560174.1466791581

Postimees ajab nagu ikka kas rumalusest või ka peidetud ärihuvide tõttu, natuke seda kremli propaganda asja, toob sisse ja võimendab teemasid, mida idanaabril on tore hiljem tsiteerida.
Või vähemalt paneb selliseid pealkirju, mis löövad kergeid mõrasid eestlaste eneseteadvusse. Business as usual.

Sm Vene Emal soovitaks ma järele mõelda mõne küsimuse üle.
1. Milliseid pretensioone saab koolis loetud raamatuga seoses meile, eestlastele, olla?
Ehk nagu venelased ise sellisel puhul küsivad: " Какие претензии к нам?"

2. Kui inimesed saadavad korda midagi kohutavat, nagu venelased seda tegid Eestis, Lätis, Leedus, Poolas jne, Ungaris, Tšehhoslovakkias, Afganistaanis, Tšetšeenias, Gruusias jne; ja käesoleval ajal Ukrainas - küsitakse: "Kuidas te seda oma lastele (ja lastelastele) mõtlete seletada?"
Ehk siis: "Как вы будете это объяснить своим детям?"

3. Seoses Eesti iseseisvuse taastamisega, on taas võimalik rääkida tõde, muuhulgas ka okupatsiooni kohta. Seda õigust me kellegi tunnete riivamise tõttu ei pea küll loovutama.
4. Vene ema võib olla mõnevõrra ebameeldivas olukorras, sest ta jäi pärast okupatsiooni lõppu elama maale, mis oli tema rahvuskaaslaste poolt okupeeritud. Sellele probleemile peab ta leidma lahenduse mitte georgi linti kandes ja räusates, vaid ajaloolist tõde mõista püüdes.  

Tegelikult tahtsin hoopis rändlindude teemal kirjutada, jääb järgmiseks korraks.