Translate

teisipäev, 29. jaanuar 2019

30. jaanuar - 31. jaanuar

冬篭り

Lumi ja tuul


Eks neist ole räägitud ja kirjutatud palju.






Talveüksildus
lausvalget värvi ilmas
ainult tuule hääl

Matsuo Basho



                                                  


Võrreldes vihmaga on lumi väga vaikne tegelane. Ja erinevalt vihmast, mis ju veel voolab ja toimetab, lumi enamasti langeb maha ja siis on paigal.



Tuulest ja vihmast

Richard Brautigan sündis 30. jaanuaril 1935. Thomas Merton sündis varem, 31. jaanuaril 1915.

(Elus on huvitavaid vahemänge. Seisan Empire State Building'u tipus vaateplatvormil ja samas on kolm nunna. Üks neist küsib: "Kust te olete?" Mina: "Eestist." Tema: "Aaaa... see on kusagil seal..." Mina: "Kust teie olete?" Tema: "Montanast." Mina: Aaaa! Tean, tean!" Tema: "Aga kuidas te teate?" Mina: "Noh Montanas elas ju Richard Brautigan, tal on raamat ka  
The Tokyo-Montana ekspress." jaaaniiieedasi. Igatahes õde lubas seda raamatut ja Richardi asja uurida.)   😇

Mulle meeldib, kuidas Thomas Merton kirjeldab vihma. Ei oska seda lõiku lühemaks kärpida.  

Let me say this before rain becomes a utility that they can plan and distribute for money. By “they” I mean the people who cannot understand that rain is a festival, who do not appreciate its gratuity, who think that what has no price has no value, that what cannot be sold is not real, so that the only way to make something actual is to place it on the market. The time will come when they will sell you even your rain. At the moment it is still free, and I am in it. I celebrate its gratuity and its meaninglessness.
The rain I am in is not like the rain of cities. It fills the wood with an immense and confused sound. It covers the flat roof of the cabin and its porch with insistent and controlled rhythms. And I listen, because it reminds me again and again that the whole world runs by rhythms I have not yet learned to recognize, rhythms that are not those of the engineer.

I came up here from the monastery last night, sloshing through the cornfield, said Vespers, and put some oatmeal on the Coleman stove for supper. It boiled over while I was listening to the rain and toasting a piece of bread at the log fire. The night became very dark. The rain surrounded the whole cabin with its enormous virginal myth, a whole world of meaning, of secrecy, of silence, of rumor. Think of it: all that speech pouring down, selling nothing, judging nobody, drenching the thick mulch of dead leaves, soaking the trees, filling the gullies and crannies of the wood with water, washing out the places where men have stripped the hillside! What a thing it is to sit absolutely alone, in the forest, at night, cherished by this wonderful, unintelligible, perfectly innocent speech, the most comforting speech in the world, the talk that rain makes by itself all over the ridges, and the talk of the watercourses everywhere in the hollows!
Nobody started it, nobody is going to stop it. It will talk as long as it wants, this rain. As long as it talks I am going to listen.
Raids on The Unspeakable


Richard Brautigan kirjutab Arbuusisuhkrus tuulest; nagu ikka lühidalt ja täpselt.

A Love, a Wind

WE MADE a long and slow love. A wind came up and the windows trembled slightly, the sugar set fragilely ajar by the wind.
I liked Pauline's body and she said that she liked mine, too, and we couldn't think of anything to say. The wind suddenly stopped and Pauline said, "What's that?"
"It's the wind."

pühapäev, 27. jaanuar 2019

Vabadussõjad. Variatsioon Ukraina

Paljugi on vana siin päikese all,
aga midagi (väikest) uut vahel ikka tehakse

Ukrainas vändati film КРУТИ 1918. Algselt pidi kinodes esilinastuma möödunud detsembris, uue kava kohaselt tuleb välja 7. veebruaril. Sõjafilm, sarnaselt meie Nimed marmortahvlil filmiga, on rõhk verinoortel oma riigi eest võidelnutel, lisaks muidugi armastuslugu, -kolmnurk.


Lätlased teadagi tegid samal teemal filmi Riia kaitsjad. Kas Eesti kinodes ukrainlaste filmi näitama hakatakse, ei julge oletada.

Kruti jaama juures 29. jaanuaril 1918 toimunud lahingus võitles 4000 punaväelase vastu 400 Ukraina Rahvavabariigi kaitsele asunud võitlejat, peamiselt õppursõdurid.



Milliste poliitiliste mängude taustal püüdis Ukraina 1918.-1919. aastal iseseisvuda, seda võib lugeda nt
T.Snyder'i raamatust Punane prints.

Ei olnud rahvusvahelises poliitikas sel ajal midagi ilusat, õiglast ega moraalset, polnud seda ka 20 aastat hiljem, ega ole ka nüüd. Hübriidne, kohati soe või kuum ja kohati külm sõda laieneb erinevatele mandritele.
Kui Ukraina presidendi ja parlamendi valimiste tulemusel selgub, et Ukraina jätkab arengut Euroopa suunas, siis paistab see Kremli vaatenurgast kaotusena ning agressioon tõuseb uuele tasemele. Aga Euroopa suudab käituda nii, nagu toimuks see kõik kusagil Kagu-Aasias Malaisia ja Ida-Timori vahel.

Meil on 31. jaanuaril Paju lahingu 100. aastapäev. Võitsime sõja ja sõlmisime rahu. Poleks võitnud, poleks saanud rahu sõlmida.




Nii püüavad ka ukrainlased samm haaval vaenlast maalt välja tõrjuda. Nagu kirjas alljärgnevas tekstis:

«Ми забираємо нашу землю назад. Повільно. Не кіпішуя. Кілометир, два, пятсот мерів»
(Kes ikka ukraina keelt oskab... eksole, ehk on lihtsam venekeelses tõlkes)

 Мы — забираем нашу землю обратно. Медленно. Не кипешуя.
Не летя на вороном коне. Километр. Два. Пятьсот метров. Лопата. Новый блиндаж. Новая позиция, новый вид в бинокле. Грязь. Ветер. Ломающиеся машины.
Шаг за шагом. Собрались — шагнули — рассыпались — вкопались. Утвердились. Подняли флаг. Убили всех, кому он не нравится. Наладили быт, накатали дорогу, нагрели баню, помылись, сидим, курим, трындим с малой по телефону, ленты набиваем, ржем. Норм. Опять собрались. Опять шагнули...


Ja Ukrainas avatakse memoriaale neile, kes on langenud viimasel viiel aastal oma maad kaitstes.
"Kui me reedame Ukraina, siis oleme järgmised," ütles Leedu president.

teisipäev, 22. jaanuar 2019

Päeval -19 C

ja päeva plusspoolel on

Esiteks - kogu härmatis



Härmatisornamendid, palju peenemad ja täiuslikumad kui kipsist arabeskid Alhambras Granadas


Ja neid on isegi rohkem kui Alhambras


Teiseks ja kolmandaks - õnnestunult käivitunud idufirma, idusid on nüüd piisavalt, ja minu esimesed arancinid (mitte veel Sitsiilia tasemel, aga paremad kui on juhtunud olemad mitmed väljaspool Itaaliat mõnest itaalia deli'st ostetud, ma julgen väita).


Aga ma pitchima ei hakka. Ja nagu ikka - olgu range piir ja ei mingit toidublogi siin ei ole ega tule. 

pühapäev, 20. jaanuar 2019

püha Sebastianuse päev

San Sebastiano katakombid Roomas on ühed neist katakombidest, kus olen käinud. Mõnedes  veel ja tuleb tunnistada, et kõik nad on üsna muljetavaldavad. Enamasti neis pildistada ei tohi ja samas pole seal selleks ka impulssi. Õnneks on katakombides suhteliselt vähe massituriste. Eks seal ole pime ja kitsas. Ja üsna memento mori.

Igatahes fotosid vaadates leidsin, et ma ei olnud ka katakombide peal asuvas kirikus ega selle ees teinud ühtegi pilti. Mälestuseks tõin lisaks mälupiltidele sealt üsna kaaluka kivist seinaplaadi. Kuna neis katakombides viitab üks hauaplaat võimalusele, et sinna maeti ka püha Peetrus ja püha Paulus. Taoline suuline pärimus on, aga ametlikult seda ei ole kinnitatud.

Vaatasin oma reisipilte ja leidsin, et olen erinevates kohtades teinud hulga fotosid kalaturgude lettidest ja lisaks ka keedetud krevettidest. 


Tõsi küll, Roomas pildistasin mitut erinevat pitsat. Kahjuks ei jäädvustanud ma Sitsiilias oma elu esimest arancinit.

Aga selle eest on mul video Prantsusmaalt Collioure'st mingist kalaparvest ja rannakohvikust, kus pakuti saia vahel kohalikke anšooviseid.  

Tbilisi restoranist ja küpsetatud ajust pilt puudub.



Tel-Avivi turul toimetanud falafeli letist siiski midagi napilt ja kaugelt
on. 
      Brügge jänesepraad oli ebafotogeeniline. Ehkki väidetakse, et see olla parim võimalikest jänestest. 
Kui kuidagi püüda tagasi või pisutki lähemale jõuda teemale, millest alustasin, siis püha Sebastiani sünnilinna Narbonne'i tänavakohvikus otse raekoja kõrval jõin parimat majaveini, mida sellises asutuses on mulle serveeritud, maitset mäletan, aga pildil poleks mingit mõtet. Veneetsias ühe vaikse kanali kõrval nautisime aga trapistide pruulitud õlut. 
Viva Vita!


 

laupäev, 12. jaanuar 2019

Midagi idaneb

  Just sellist talve tahtsingi!

Kuhu iganes õues enda ümber ka ei vaataks,



kõikjal täiuslik talveilm.  


  Reaalsus on parem kui 

ebamõistlik ebareaalsus

 Oi-oi-oi hullu, iga päe saab nalla!

Valimistsirkuse etendus pakub elamusi a la trapetsilt alla kukkuvad akrobaadid, areenile s*ttuvad elevandid, kõrbenud nahaga tiigrid ja nutma ajavad klounid. Väga ere.


Eesti 200 etteaste -  teine number, ämber peas, seest kostab tädikese kume hääl. Targutab.

Targutab pateetiliselt, kohati kimedal häälel. Lastele ebasobiv.


Aga Venemaa 1. telekanalile öeldi sealt-kust-vaja, et plakatite teemat tuleb käsitleda rahulikult. 

Vene propaganda malakas peatus õhus. Ühtäkki ilmutasid kõik arusaamist. Huvitav, kas pole? 
Vene instantsid ei taha kahesajalastele halba.



Teeme ise idufirma!

Ostsin kaks pakki erinevaid seemneid. Lisaks on mul mingi silindriline kahe augulise põhjaga ja eraldi alusega nõu seemnete idandamiseks. 

Võiks käivitada idufirma, aga ma ei taipa selle nutika purgi tööprintsiipi 😾. Lihtsalt vesi alusele valada ja alumise põhja peale seemned? 

Pean vist oma alustava idufirma ja purgiga ning seemnetega kuhugi pöörduma. Selle kanala moodi koha nimi on... 😾 sellesse noh... nagu haudejaam...

Vaatame... : Suurtes kanakasvatusmajandites on harilikult sugulindude osakond, sugunoorlindude osakond, tootmisosakond (broiler- või munakanade osakond), haudejaam ja tapamaja. Pole see.


Oot-oot, aga võib-olla enam ei olegi idufirmad, vaid on ainult start-up'id. Vb tuleb siin hoopiski  start-up. Otsin...  leian:  Idufirmade kiirema arengu saavutamiseks on loodud ettevõtete kiirendeid (ingl accelerator). Peaks kiirendisse pöörduma või... Enamik kiirendeid annab nendega liituvatele idufirmadele väikese investeeringu, nn seemneraha (seemneraha oleks täitsa minu teema 😺), ja võtab ettevõtetes osaluse vastutasuks raha (annab ja/või võtab?) ja ligipääsu eest oma võrgustikule (selle lause loogika lonkab ja lauseliikmed ei ühildu) (Vt Wikipeedia - Idufirma). 
Tuntuimad kiirendid on Seedcamp Euroopas (...). Wow! Vau!! Tartus asub südalinnas iduettevõtluse kogukonnakeskus (...). Hhhhmmmm

Meelde tuli! Inkubaator! Inkubaator! Kas enam inkubaatorit väikestele idufirmadele polegi või?

ON! 22. jaanuaril, Eesti Äriinglite võrgustik Estban ja Tehnopol Startup Inkubaator (haaa! olemas!) kutsuvad startup’e Startup Akadeemia lõpuürituse pitchima, et leida oma esimene investor. 😹
(Kui lauseehitusest pole elementaarset aimugi, siis on ilmselt tegu tegijatega. Mitte mõtlejatega või rääkijatega.)


Isegi äriinglite võrgustik on!  (Kes need veel on?! Äriämblike võrgustikust ma saaks aru.) 
Kuidas käib pitchimine? Nii palju on avastada! Netis on nt lihtsalt ära seletatud  Mis on äriinglitele pitchimise juures oluline? Netis on ca 30 600 videot teemal pitching ideas to investors.😻 Ma juba tunnen, et tahaks äriingleid pitchida.


Aga tagasi lätetele ja alustan uuesti kahe augulise põhjaga silindrist. Õnneks on sel nimi peal.

 GranoVita Keimfrisch.


Ma näen pilte! Seal ta
lamab! Aga milline on töötsükkel?

Idandamisvõtted?

Lihtsalt alustan. Eks näis. 

Ja lisaks:

teen järgneva 20 viisaastaku plaani, kaotan vahe maa ja linna vahel,
töötan välja uue koolireformi kava, mis on seksikas nagu ENSV haridusministri Elsa Gretškina aluspesu aastast 1980.
 

pühapäev, 6. jaanuar 2019

Miks keegi ei kiida?

Oli väga ilus suvi ja nüüd on väga ilus talv.

Ja kui juba kiitma hakata, siis järgmiseks kiidan
saabuvate valimiste avanguna välja käidud ekre programmi. Täieline tsirkus algab. Tahaks juba näha, kuidas sotsid saadavad lavale Baruto ja omad muud tegelased, näitlejad ja lauljad ja sportlased ja artistid.

Kesk lubas "õigeusklike jõulud"
(mõeldud muidugi Moskva patriarhaadi kirikut) teha edaspidi vabaks päevaks (mäng tulega ja häbitu pugemine putinimeelsete ja kremli ees). Sest  Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus peetakse jõule samal ajal luterlaste, katoliiklaste jt kirikutega.  


Reform kindlasti mõtleb valimisteks midagi välja. Mis ühelt poolt ei välistaks valimiste järel keskiga voodisse pugemast ja teisalt mingi 20 % kanti hääli tooks. Muidu võib neil hakata nappima mõnusaid riigipalgalisi kohti ja suurest näljast lähevad nad siis omavahel kisklema. 

Isamaalased natuke ehk soleerivad, aga nad on nii jõuetuks jäänud, et korralikku šõud neilt ei tule. Kui just ei õnnestu enne valimisi korraldada midagi nii kõmulist, nagu nt poole tosina sotsi ja reformari suhtes uurimise algatamine ja paremal juhul peaks keegi neist kaamerate ees pokri viidama. Aga parlamendisaadikutega seda nii lihtsalt teha ei saa. Seega kahjuks 200 000 000 000 pesumajale katust teinud ministrid ja esimehed jt meile meeldejäävat meelelahutust ei paku. 

Vabaerakond esitab numbreid, kus ta  lihtsalt vaikselt mõmiseb. Eesti 200 paneb kokku kava küpse sotsialismi ajast tuntud lööklausete remixe. Rohelised ning Talvik jagavad valijatele kuivatatud põllulilli. 

Ühesõnaga - kõik on tublid. Ja olgu veelkord korratud - valitsus kesk+reform ja juhtiv opositsioonijõud - ekre. Idast vaadatuna kõik mõnusalt mõjutatavad. Esialgu tehakse paar liigutust majanduslike hoobadega, nagu kremloididel sõpradega asju ajades kombeks. Siis massiivne propaganda laviin jne. Opositsioon ja valitsevad parteid arutavad tekkinud olukorda jne jmt. Ja hakkame tähistama 80 aasta möödumist 1939. aastast. Milliste imeliste ümberkehastumistega etendused siis tulevad... siin ilmselt jääb fantaasia elule alla.

neljapäev, 3. jaanuar 2019

Head uut aastat!

Eesti 101! 

Kujundite keeles üks-null-üks mulle ei meeldi (variatsioon teemal Orwell 😾). Aga see on juhuslik  assotsiatsioon. Lootust ja usku ja armastust kõigile.