Varblane peos

Hea päeva algus - päästa lind. Kass tõi hommikukohvi ajal aknast sisse karates tuppa oma jahisaagi. Varblase. Südikas lind avaldas vastupanu ega tahtnud kassiks saada  ja mul õnnestus ta ära korjata ning pihkude vahele võtta. Viisin õue ja lasin jälle vabadusse. Pisut sulgi  küll jäi põrandale.

Varblane lendas üle kuuri katuse sirgelt minema

ja kadus.

No vot siis. Säutsuja.

Täna vaatasin korraks suuremate ajalehtede võrguväljaandeid, kus jätkuvalt avaldatakse viimastele kuudele iseloomulikke valvetekste eesti ühiskonna lõhestumisest. Paneb imestama, kui madalale asetatud lati alt suudavad härjapõlvlastest ajakirjanikud läbi joosta.

Mind isiklikult helbekeste ja helmekeste sõda ei puuduta.

Kaua võimu nautinud jõududele on iseloomulik, et kui ähvardab võimult tõrjumine, käiakse välja argument "kui meie ei valitse, saabub suur segadus". Väidetav lõhe ühiskonnas olekski nagu külm ja pehme kodusõda. Suurt segadust peljates  teevad inimesed valiku vähema halva kasuks. Mistõttu mitmesugused autoritaarsed režiimid omavad stabiilsuse tagamise sildi all küllaltki tugevat toetust. Meie massimeedia, reformarite ja sotside väga valulik reaktsioon uue valitsusliidu moodustamisele viitab selgelt demokraatia nõrkusele ja tõsiasjale, et parem olnuks neid juba varem opositsiooni saata. Praegusel hetkel ei ole probleem mitte EKRE ja uus valitsuskoalitsioon, vaid poliitikud, kes üheaegselt Eesti mainet kahjustavad ja samas tõstavad kisa Eesti maine kahjustamise pärast. Eeldades, et nende inimeste IQ on umbes keskmise taseme ülemises osas, siis ilmselt on nad oma tegevuses teadlikud ja küünilised.

Kui EKRE valitsuses on halb, siis see ei tähenda, et reformarite ja sotside praegune tegevus olukorda veel halvemaks ei muuda.

Need, kes praegust olukorda kainelt vaatlevad, näevad muidugi läbi, millist poliittehnoloogiat, populismi ja ebaproduktiivset tegevust end tõrjutuna tundev nomenklatuur praegu viljeleb. Ja lisaks tegutseb avalikult antud lubadusele vastavalt lähemas tulevikus selle nimel, et riigi toimimist paralüseerida. 

Tänases Tartu Postimehes ilmunud  Jüri Kõre  adekvaatset arvamust toimuva kohta soovitan soojalt; head rahulikku lugemist.

Kreekasse ja tagasi

Miks on nädalane puhkusereis hea?
Kuna - telerit ei vaata, raadiot ei kuula, ajalehti ei loe, netis ei käi.

Võõrad linnad, pisut erinev temperatuur (sh merevesi on ujumiseks talutav) ja temperament, teine rütm, teistmoodi suhtluskultuur, erinev menüü, teised maastikud ja võõrad taimed.

Vanemad varemed ja uuemad vanad mälestised, meeldejääv pererestoran, paar rooga elukatest, keda varem pole juhtunud sööma ja mõned maitsvad toidud, mis küllap mahuvad nimetuse  "kreeka toit" alla. Viimase tüüpiliste roogade osas ma kahjuks ei jaga osade mu sõprade kompromissitut vaimustust. 

Kuidas möödus üks nädal. 

Esiteks - ujuma. Meri tüüne, ca 19 C ja kohe sain linnukese kirja. Hiljem jalutuskäik, ikka ilma linnaplaanita, et omandaks kiiremini olulisemad suunad. Uuringud "Poodide toiduvalik" ja Tänavakohvikutes pakutav". Järgmisel päeval - vanalinn ja kohalikud riidepoed, varjatud salaaiaga kohvikud. Reisikott võib minnes kaaluda vaid 4 kg, sest riideid on soodsam osta kõikjalt mujalt kui Eestist. Ja kohalikust poest ostetud riided aitavad sulanduda. 

Kolmas päev - väljasõit parimasse lähikonna randa ja päikeseloojangu tähistamine soumaga ja

kohaliku veiniga. Neljas ja viies päev  -  kohalikust reisibüroost hangitud reis tähtsuselt teisele vaatamisväärsusele ja küllalt heaks hinnatud randa, õhtusöök kõige rohkem lootust andvas restoranis, uitamised huupi. Kuues ja seitsmes päev - vanalinn ja muuseumid, paleed ja lossid, hängimine ja tšillimine ning hea varjuline laud tänavakohvikus sigina-sagina jälgimiseks, rand (teadmisega "ma ei põlegi ära", mis muidugi oli ekslik), eriti valitud ja 50% täppi läinud õhtusöögid (ooo värske mõõkkala; ja nooo... kreeka buffee).

Selline mitte pretensioonikas programm ja puhkus. Suveniirideks mõned liitrid tsipouro't. Kes soovib soovitust maheda tsipouro asjus, siis Tsilili perekonna tsipourole on 2018 aastal Brüsselis omistatud Hiiglaslik Kuldmedal ja mahedama grappa poolehoidjatele see kindlasti sobib. Ja kõik soumad, mida juhtusin proovima, on samast koolkonnast.

Teenindus kohvikutes ja restoranides erineb olulistes detailides sellest, mida nt eile hommikul kogesin Tartus rae platsil Pierre'is. Mulle mõjub väga rahustavalt ja pakub rahuldust 10% tipi andmine, aga kuidas saaks seda anda tüübile, kes toob kohvi lauda ning seejärel osutab, et "suhkur on meil seal laua peal". Klient tõusku, mingu ja toogu ise endale vajalik suhkur.  Tuhatoos jõudis lauda juba 20 minutiga jne jne. Väljaõpe ja hoolimine meie ettekandjatel on kestvalt olematu. Kreeka kelnerid olid abivalmid isegi olukorras, kus laua lähedusest oli vaja minema peletada üks üle tänava lõugav ork, kes siis pettunult pobises "räägin kui tahan". Üldiselt oli kõik sedavõrd ette valmistatud, et juba eos oli välistatud kontakt vene turistidega. 

Kolmandal päeval kodus niitis viirus mu jalapealt. Tore on jääda haigeks kodus ja mitte reisil. Kui eelpool olevas tekstis on märgata mingit sonimise elementi, siis võib selle kanda veel mitte taandunud haiguse arvele. Haiges kehas terve haigus.   

Püüdlus harmoonia poole - unustatud?

On tähelepanuväärne, et Jaapanis uue keisri valitsemisajale anti nimeks  kauni harmoonia 令和 ajajärk.

See deviis on valitud igiammusest, enam kui tuhande aasta eest kirjutatud kogumikust
Kolmkümmend kaks laulu ploomiõitest, eessõnaga. 

  

Konkreetne värss võiks kõlada: 

Õnnistatud 令  kevadkuu päev, 

mil õhk on värske ning tuul vaibub 風和 .

Just selline päev, nagu täna.

Ehkki paar vihmast päeva ka ei häirinud ja kindlasti tegid vaid head.

Mitmesugused võimalikud kohustused ja lubatud osalemised ja niššisündmused tingisid, et ei saanud varem Eestist ära sõita ja seetõttu vastu tavakssaanule tuleb üks puhkuse- ja kultuurireis (mõneti kahjuks) ette võtta just praegusel kaunil ajal. Seni ei ole söandanud kultuurist ja ajaloost laetud Kreekasse oma nina pista, aga eks lõpuks tuleb ikka end koguda ja kohale minna. Loodan mitte näha ühtki tantsuetendust. Ehk veab. Imelikul kombel on seni Kreeka vaatamisväärsustest tehtud fotod kõik kuidagi väga ühe nurga alt pildistatud, tahaks teada, kas see on kuidagi paratamatu või saaks natuke teisiti ka.