Plaanitu

 st et mul ei ole mingeid lähipäevi puudutavaid plaane. Kuna mingeid plaane ei ole, siis ei oska arvatagi, kui kauaks neid ei ole. Oli mul eelnev plaan palju töid teha, sain tehtud ka, on veelgi mida teha, aga päris hullult ei tahaks rabada, kui igavus just ei sunni. 

Oli plaan mängida 2000 tasemega arvuti vastu malet. Tegin plaani teoks, sain oma tulemused. 

Oli plaan olla natuke aega Apuulias ja olingi. Internetti kasutasin ainult bronnimisteks, lendudele registreerumiseks jmt, telerit ei vaadanud ja lehti ei lugenud. Et Nasrallah vastavalt populaarsele räpiloole (ja sellest ärgitatud minu 2 kuu taguse postituse väitele) leidis Iisraeli lennuväe käe läbi oma lõpu, on vaid üks näide selle kohta, et maailma asjad kulgesid mööda ettearvatavaid radu. Sellest uudisest sain teada tänu mulle edastatud teavitusele ja kajastusi, reageeringuid jmt meedias pole näinud.

 Kui Tukla võtmes Hamsunit etelda, siis peaks 

Apuuliast rääkides
kirjeldama selili lebavat kuusirpi kirikute katuste ja tornide kõrval ja malbeid madonnasid jmt. 

 

Bornhöhe vaimus võiks kirjeldada proosalisemalt ekslemisi ja inimesi.

Lugematu arvu literaatide sarnaselt võib pajatada toitudest ja veinidest. 

Mulle meeldivad kõige enam väikesed naljakad seigad ja juhtumised, kus on olulisel kohal need detailid, mida on raske edasi anda.

Vot võtame järgneva loo. 

Istume kohvikus Lecce vanalinna väravate juures, kus õnneks ei ole nägemisulatuses ühtegi ülepakutud fassaadiga barokk-kirikut ega paleed. Üks mitteturisti välikohvik. Tellime ühe cappuccino ja kaks americanot. Ettekandja küsib, et kas toob vett ka, meie sellega nõus. Varsti saabuvadki kohvid ja veeklaasid lauda, vaatan kahte tassi, kus paari sõrme jagu kohvi ja vaatan ettekandjat ja ütlen siis, et ikka americanot vaja, mitte espressot. Ettekandja vaatab mind kerge muigega, võtab laualt tasside ja veeklaaside ja tuhatoosi ja salvrättide hoidja ja suhkrukorvi vahelt väikese klaasist veekannu ja valab tassidesse kuuma vett juurde. Ise ütleb mustkunstniku maneeris:"Espresso - americano." Mina ei suuda muud ütelda kui et Miracolo! 

Mis on sellest loost puudu... väga palju. Esiteks eriline tundlik taju, mis on itaallastel arenenud pilkkontaktide osas.

Kohtuvad pilgud, vähemärgatavad ilmed ja reaktsioonid, omanäoline ätitjuud ja kerge huumorivirve. Aga olen nõus, kui ütlete, et see polnud eriline lugu, ja-jah, ei-ei.

Olen kindlasti juba varem kirjutanud, et espresso topelt veega on sageli minu eelistatuim kohv, aga selle valmistamine on eesti kohvikutes seni enamasti olnud ületamatult keeruline ülesanne. 

Kuna Lecce katedraali fassaad oli kinni kaetud ja kirikut restaureeriti, siis oma peamise elamuse sain kohalikust barokist istudes kohvikus, mis asub Püha Risti basiilika ees. Ma ei suutnud sellest korralikku pilti teha, huvi korral guugeldage Basilica di Santa Croce Lecce. Tõepoolest, barokk-linnad ei ole minu lemmikud nr 1. Saan aru, et taotlus on jõuda nii lähedale ekstaatilistele hallutsinatsioonidele kui võimalik, aga lõpuks on üledoos terve linna näol ikka pisut liiast. Teine sarnane linn, kus kunagi ühe päeva veetsin, on läheduses paiknev Noto Sitsiilias. Õnneks neelavad sellised linnad põhimassi turiste endasse ja väiksemad linnad, nt Barletta või Monopoli on päris kenad ringi jalutada ja vanemaid kirikuid vmt silmitseda. 

Muidugi on mere ääres kõige targem isu täis vaadata 

sinisest taevast ja veel sinisemast merest ja nende lõputust teineteise peegeldamisest.

Ja seal nii palju tühjust on näha. 

Ja igast sadamalinnast võiks teha akvarelli ja sellest meisterdada pusle. 

Seletamatul põhjusel oli mitmes linnas näha esinduslikesse hoonetesse paigutatud fotonäituseid. Tundusid enamasti olevat mingid suuremad projektid ja ühistööd jmt. Aga ma täpsemalt ei uurinud seda teemat. Oli ka suurte fotograafide ülevaatenäitusi, ikka ei tea, mis kampaania see oli.

 Roby Otel mängis kitarri just nagu lisatud videol ikka sama vaateplatvormi juures ja mingi tunde see ikka tekitas, päris liftimuusikat ta ei esitanud.