Venekeelse Delfi peatoimetaja Andrei Šumakov püüab, ma usun, et ta siiralt püüab, teeb seda ka täna kordusilmunud Eesti Päevalehe arvamuses, milles langetab hinnangu, et Venemaa kodanikelt kohalikel valimistel osalemise õiguse ära võtmine on rumal, kahjulik ja valesti ajastatud. Olla "lihtsalt rumal" otsus.
Selle sissejuhatuse peale tahan esiteks küsida, kas see on vene šovinismipisikust tingitud, et venelane AŠ julgeb eestlastele õpetada, mida nad oma riigis peaksid tegema ja kuidas targalt toimetama? Väga levinud suhtumine siinsete tiblade hulgas. Ja veel tahaks teada, milline oleks õige ajastus, kas see oli minevikus või tuleb see tulevikus? Enne mida või pärast mida? Seda vastust tahaks tõesti kuulda. (Muidugi on teada, et siiras vastus tiblunnide poolt oleks, et "las jääb nii nagu on" ja ägedamate turbotiblunnid tahaksid vastata, et "andke meile kõik õigused ja tehke vene keel teiseks riigikeeleks (seniks kui moskoovia teid jälle ära okupeerib). Nii palju lühidalt sissejuhatuseks.
Esitab siis kaheksas punktis nö küsimused.
Esimeses punktis küsib, kas eesti elavad Vene kodanikud ei ole juba päris meie inimesed.
Oleneb "meie" defineerimisest, aga nad tõepoolest ei ole Eesti kodanike moodi absoluutselt (kui välja arvata väike hulk eesti rahvusest tiblastunud isikuid). Eesti kodanikud ei käi valimas VF presidenti ehk demonstreerimas oma lojaalsust huiloole; nad ei käi 9. mail Eesti vallutaja sümbolile lilli viimas ja ei kaitse hüsteeriliselt vallutajate tankimonumenti, nad ei lasknud 2014 aastal Krimmi annekteerimise puhul õhku rakette, nagu seda tegid lasnamäelased ja vb mujalgi need venelased, nad on kindlad, et nad vabastasid 1944. aastal Eesti ja kõik tehased ja majad ja muu on nende ehitatud ning ilus elu oli Eesti NSV-s (aga seda selle pärast, et venelased andsid viimasedki viinerid ja leiva eestlastele suurest lhkusest ära ning ise elasid või ja liha kaartidega kuni nõukliidu lõpuni).
Et AŠ-l on õnn tsiteerida "meie inimeste" küsimuses Piret Hartmani lolli väljaütlemist, jätab küll külmaks. Piret Hartman on poliitik ja loll; aga mille üle imestame või milles kahtleme?
Teises punktis mainib, et Putiniga kohtus Kersti Kaljulaid - taas tagasi eelmise lõigu lõpu juurde: Kersti Kaljulaid on loll, ebapädev president, kõik: täiesti inimesest lähtuv, üksikisiku roll ajaloos jmt.
Nii et küsimus on, et miks me karistame... vastan tõsiselt, aga sarkastiliselt: selleks, et te saaksite kisada "ušemljaajut". Me ju tunneme vene inimese psüühet, te panete kõik tugev-nõrk skaalale. Paneme siis teie küsimused ka. Kuna tiblad ei usu, et mida võiks olla antud või tehtud lihtsalt heast tahtest jmt, nad hindavad seda kui nõrkust ja muutuvad järjest orkimaks. Viiamse 30+ aasta jooksul ei ole eesti naiivsed lootused, et tiblad kuidagi integreeruvad jmt, täitunud. Ja eriti praegu on tundlik aeg.
(Kas ma tõesti teen selllised mammutpostituse nüüd?!)
Kolmas küsimus meid ei puudta, sest hetkel selliseid moskoovialaste kaebusi meie ei lahenda.
Neljas küsimus, et kes hakkab Narvas ja Sillamäel valimas käima? Vastus väga lihtne - EV kodanikud.
Viiendale küsimusele on lihtne vastus, et Eesti riigi seisukohalt on kindlasti parem, kui riigivastase tegevusega seotud inimeste poolt ei saa hääletada, kuna nad on juba vangis vmt.
Kuuenda küsimusega on AŠ mingi loogilise konstruktsiooni jalgadelt pea peale pööranud, selles on loogikaviga, usun, et minu lugejatele on see selgelt näha.
Seitsmes küsimus on väga kistud ja ei vääri kommenteerimist.
Kaheksas küsimus on sissejuhatuses jällegi suur kurtmine ülekohtu üle, mis kurja Eesti on mordori kodanikele teinud; tahaks siinkohal lugeda ka seda, et oleme piiri kinni pannud ja ei ole lubanud tibladel siit ära kolida. See tõepoolest parandaks meie julgeoleku olukorda tunduvalt. Ma olen selles kindel.
Kokkuvõtteks: mordoris on sadu tuhandeid orke, kes on läinud Ukrainasse vabatahtlikult raha eest tapma. Eestis on vähemalt kümneid tuhandeid, aga võib olla ka 100 000 orki, kes on uhked mordori üle ja huiloo on nende silmis õige juht. Eesti ühiskonnal ei ole õnnestunud nende meelsust muuta ja keskpikas perspektiivis ei õnnestugi. Aga me ei pea neid sallima ja kõige vähem peaksime kuulutama, et "integratsioon on kahesuunaline" ja muu sarnane idiootsus. Kahjuks on ohud, et segakoolides hakkavad ilmnema eesti laste juures venestumise probleemid ja muud sarnased ohud, on reaalsed.
Kahjuks ei hakanud meil toimima dekoloniseerimine, mis mitmel pool mujal 90ndatel toimis, selle otsustamatuse viljad on kenasti küpseks saanud.
