Ületasin rohelise tulega ühe, teise ja kolmanda tänava, selliseid 2 rida kõrvuti ja ristmikuga ning autode vooluga siit ja sealt suunast; lõpuks jõudsin vaiksemasse kohta, kus oli veel üks foor autodele ja jalakäijatele, polnud seal ei esimesi ega teisi, politsei mikrobuss veeres aeglaselt mööda, lasin sellel 20 meetrit eemalduda ja ületasin tänava. Buss pani sisse tagumise käigu ja sõitis minu kõrvale. Avatud aknast palus ametnik mul bussi kõrval natuke edasi liikuda ja kui peatusime, siis esitas küsimuse: Kas teate, miks ma teie poole pöördun? vmidagitaolist. Vastasin: Ületasin teed punase tulega. - Kas oskate põhjendada, miks te seda tegite? Ja sellel kohal mina vastan muidugi, et - Kui autosid ja liiklust ei ole, siis luterlased ootavad punase tule taga, aga katoliiklased lähevad üle tee.
Kas ma teadsin, et nii pole mõistlik vastata, muidugi; kas ma oleks tahtnud teisiti vasta? ei oleks. Mina olen minu vastus, minu tegu, minu iseloom ja muidugi minu saatus ja see vahesaatus oli 40 eurtsi trahvi. Kusjuures ma ei ülbitsenud ega olnud konfliktne, ei vaielnud ega seletanud. Mainisin, et sellise rikkumise eest kohas, kus on parkla ja kõik inimesed siiberdavad suvaliselt sõiduteed ületades ja autode vahel laveerides jne, oleks ehk võinud piirduda suulise hoiatusega, aga ametnik oli veendunud, et reegleid peab jälgima võimalikult rangelt. Mõlemalt poolt oli meie vestlus viisakas, aga punktivõidu naljatavas leebuses ja pingeid maandavas mängus sain ikkagi mina. Roolis olev ametnik turtsatas aeg-ajalt, mis tema paarilisel natuke vaipa alt tõmbas, aga no ei ta taganenud, ikka et meil on silmad ees ja taga (on neil ikka fikseeriv kaamera, mis tahapoole näitab? eks vist ikka on.); nägite, et me oleme, aga ikka ületasite... Tegelikult ma lasin neil paarkümmend meetrit edasi sõita, aga olgu pealegi. No ja siis veel võrdlus, et kuidas autojuhid ikka seisavad jne, pole tegelikult pädev. Ma ikkagi ei vaielnud, mainisin, et võin vestelda seni, kuni ta arvab, et peaksime, aga ei taha nende aega raisata.
Mis sõnumiga ma sel teemal siis lõpetaks? Grammikene minu suhtumine politseisse muutus, sest neil peaks ikkagi olema teine lähenemine, kui vahikoeral, kes midagi kaitseb. Selline rohkem kogukonnatundlikum ja inimesega häid suhteid taotlev. Natuke vist targem. Ma vihkan halbu pedagooge, oma võimu näitavaid inimesi jmt.
Kas ma hakkan edaspidi liikluseta tänaval seisma punase fooritule taga? Kindlasti mitte. Lisaks olen ma liikluses alati üliviisakas, tänan viipega autojuhte, kes sebra juures peatuvad jne. Võib olla, et see politseinik on protestant ja talle ei meeldi märkused vabakirikute liikmete kohta?
Vist ei ole seda naljakest siin varem avaldanud - Küsivad nunnad kloostrikooli tüdrukutelt, et kelleks nad tahavad saada, kui suureks kasvavad. Tüdrukud siis vastavad, et kes õpetajaks, kes lauljaks, kes kokaks jne, aga üks vastab "Prostituudiks." Kuidas-kuidas, küsib nunn õhku ahmides. "Prostituudiks," kordab tüdruk kangekaelselt. "Ohh, Jumal tänatud," ütleb nunn, "ma kuulsin alguses, et "protestandiks".
No ja sellega on tänane postitus lõppenud. Minge rahus! (Ja olge liikluses tähelepanelikud!)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar