Mine metsa! Sõida seenele! - Kas need on rahvameditsiini psühhoteraapilisest harust pärit soovitused? Ma just hakkangi metsa minema ja seenele sõitma. Kaasas korv, nuga, koer ja fotokas. Väga viletsaid seenepilte ei tahaks taaskord teha, aga kui seeni ei ole, siis võiks olla mõni liblikas. Polegi juba kaks aastat korralikult liblikaid pildistada saanud; sest ei ole neid näinudki. Tartus oli üks eravaldus, hoov, kus kasvasid ca 5 ruutmeetril ilusad ohakad ja kogu kesklinna ja Toomemäe putukakogukond tormas sinna kokku, pidasid pidu, korjasid nektarit, kaklesid omavahel; elu kees, sel ajal kui töölised palehigis, põuasel suvel Toome parki bensiinihaisus pruuniks mullaseks pinnaks nühkisid. Ja elurikkuse lappidel kasvasid mingid kidurad hõredad kõrred ning vedelesid hakkide laibad. keegi olla seal näinud siili!
Nojah, mul on selline tunne, et kui oled ühte maja näinud, siis oled näinud neid kõiki, sellised kandilised, pikemad või lühemad, kõrgemad või madalamad. Majadest ei tahaks praegu üldse rääkida.
Kui metsast tagasi tulen, siis vaatame, mis sellest käigust sai. Jätkub. Täiendamisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar