San Sebastiano katakombid Roomas on ühed neist katakombidest, kus olen käinud. Mõnedes veel ja tuleb tunnistada, et kõik nad on üsna muljetavaldavad. Enamasti neis pildistada ei tohi ja samas pole seal selleks ka impulssi. Õnneks on katakombides suhteliselt vähe massituriste. Eks seal ole pime ja kitsas. Ja üsna memento mori.
Igatahes fotosid vaadates leidsin, et ma ei olnud ka katakombide peal asuvas kirikus ega selle ees teinud ühtegi pilti. Mälestuseks tõin lisaks mälupiltidele sealt üsna kaaluka kivist seinaplaadi. Kuna neis katakombides viitab üks hauaplaat võimalusele, et sinna maeti ka püha Peetrus ja püha Paulus. Taoline suuline pärimus on, aga ametlikult seda ei ole kinnitatud.
Vaatasin oma reisipilte ja leidsin, et olen erinevates kohtades teinud hulga fotosid kalaturgude lettidest ja lisaks ka keedetud krevettidest.
Tõsi küll, Roomas pildistasin mitut erinevat pitsat. Kahjuks ei jäädvustanud ma Sitsiilias oma elu esimest arancinit.
Aga selle eest on mul video Prantsusmaalt Collioure'st mingist kalaparvest ja rannakohvikust, kus pakuti saia vahel kohalikke anšooviseid.
Tbilisi restoranist ja küpsetatud ajust pilt puudub.
Tel-Avivi turul toimetanud falafeli letist siiski midagi napilt ja kaugelt
on.
Brügge jänesepraad oli ebafotogeeniline. Ehkki väidetakse, et see olla parim võimalikest jänestest.
Kui kuidagi püüda tagasi või pisutki lähemale jõuda teemale, millest alustasin, siis püha Sebastiani sünnilinna Narbonne'i tänavakohvikus otse raekoja kõrval jõin parimat majaveini, mida sellises asutuses on mulle serveeritud, maitset mäletan, aga pildil poleks mingit mõtet. Veneetsias ühe vaikse kanali kõrval nautisime aga trapistide pruulitud õlut.
Viva Vita!
