Translate

pühapäev, 28. august 2022

1 laul ja 1 fantaasia

Ukrainlannadelt koostöös leedu lauljannaga taas uus ja kena laul. 

 

Nagu eelmises postituses olnud palad, on seegi palve.

 Mordoris plahvatas auto ja keegi roolis olnud trollivabriku noor perenaine, kes oli vähetuntud, aga sarnaselt oma mõnevõrra tuntuma isaga, oli vene maailma hull propagandist, äärmusimperialist ja rašist, harrastas mingit hämarat esoteerilist geopoliitilist ideoloogiat, kärvas.  Kõik mainivad, et tema hull isa, kellele auto kuulus, sõitis sama teed kellegi teise autos, kuhu ta olla viimasel hetkel istunud. Aga keegi ei nimeta, kelle auto see oli ja kes oli inimene, kes talle viimasel hetkel andis praktiliselt korralduse (vormis peame rääkima)  istuda teise autosse. Kui sellest asjast midagi ei tea (nagu mina), siis võib suure tõenäosusega oletada (lihtsalt igavusest ja mängu mõttes), et see inimene oli mõni gru tegelane. Selline, kes teadis, et gru spetsialistid olid vanamehe ja tema tütre autosse pannud pommi, mis varsti plahvatab. Brigaad oli oma töö rahuldavalt teinud, seal kus tarvis ja siis kui tarvis lõhkes pomm.  Orkid teevad muidugi selle ümber kära jmt, meiegi ajalehed kirjutavad, aga üldiselt pole see suurt tähelepanu väärt sündmus. 

Ainus, mis selles jadas on tõeliselt ebameeldiv, on paavst Franciscuse öeldu, et tegemist oli sõja süütu ohvriga. Esiteks on kummaline, miks ta üldse kommenteeris, teiseks oleks väga huvitav teada, kes teda nendes küsimustes nõustab, kas ta järgib mingit väga kahtlast plaani suhetes mordoriga ja on kuidagi omas naiivsuses vana kgb mõjutusagendi ja luuraja gundjai (kutsutud ka moskoovia patriarhiks) poolt kremloididele meelepärases suunas ära kallutatud. Franciscus tundub olevat edev ja poliitilistes küsimustes võhik. Kui ta jätkab mordori agressiooni ja Ukraina suhtes senist kurjategija ja ohvri samale pulgale asetamise joont, siis võib mitmete maade katoliiklaste suhtumine temasse muutuda mõistmatusest halvakspanuks. 

Muidugi võib edasi fantaseerida, et mõrva korraldas putini kokk, kes kahtlustas, et antud isik oli USA luurele raha eest edastanud tema kohta olulist informatsiooni. Pealegi ei olnud ta rahul trollivabriku viimase aja töötulemustega, aga head ettekäänet andetu juhi vallandamiseks ei olnud. Samas keskmiselt tõhusa infooperatsiooni sai selle plahvatuse ümber kokku panna. Kas tütar oleks seda mõistnud, ei tea; kuid isa näikse mõistvat.

Ja kui ma vähegi taipan, mis mordoris toimub, siis tõenäoliselt kuulutab orkide patriarh hukatud näitsiku peagi märtriks ja pühakuks ning talle pühendatakse tinast ja vasest nikerdatud Z märgiga altar satanistlikus relvajõudude katedraalis.   

reede, 19. august 2022

Kuumapühad

Paar päeva olen puhanud, peitnud end toas, lugesin läbi Jung'i Vastus Iiobile, mis minu jaoks oli huvitav ja tekitas mitmesuguseid mõtteid, mis ju ühe raamatu juures on omaette väärtus. 

On filosoofe, kes on kirjanduslikult andekad. Kas nende õpetus tundub maailmavaateliselt õige või lähenemine sümpaatne, loogika pädev, maailmavaade vastuvõetav jne, polegi alati tähtis. Mõne mõtleja tõed kattuvad enese poolt varem mõelduga ja sinna rongi lisandub pelgalt uusi vaguneid, huvitavaid mõttejätke või tõdemusi, kinnitusi oma mõtetele ja muud meeldivat (vt ka Zen and the Art of Motorcycle Maintenance Robert M. Pirsig). Aga võib ka olla, et autor lihtsalt paneb lugeja peas loetust erinevad, hoopis teised mõtted ja teises suunas liikuma ning inspireerijana on väärtuslik.

Selliste inspireerivate filosoofide hulka ma arvaks nt Kierkegaardi, Nietzsche, Spengleri, Berdjajevi jt; laiemalt võetuna ka C. G. Jungi, Erich Frommi, Krishnamurti, aga nt ka Alan Wattsi, R. D. Laingi jt.  Eelnimetatuid on õige lugeda 14 kuni 20 eluaastakese  paiku. Pealt kolmekümneselt ei ole minu arvates enamikku nendest sobilik mõne seisukoha esitamiseks tõsimeelselt tsiteerida. Võibolla erandina Jungi, aga muud on küll nõtked ja kütkestavad, aga pole lõpuni tõsiselt võetavad (vrdl Immanuel Kantiga). 

Eelöeldu oli muidugi väga suur üldistus ja reegel mitmete eranditega; nt Vastus Iiobile on vist ca 78 aastase Jungi sulest ja selle tõsidus ja mõtlemise kartmatus on sellised, et mõjuvad igas vanuses lugejale. 

Religiooni ja Jumala üle ma arutama praegu ei hakka. Ainult mainin, et on väga levinud, et inimesed konstrueerivad endale mingi ettekujutuse Jumalast, keda nad siis ei usu. Ja lisaks kinnitavad endale ja muile, et sellised teemad, mida puudutab religioon, ei ole neile üldse huvitavad ega pea nad neid oluliseks. Mis muidugi lamestab inimest. Võib juhtuda, et seejärel koondub kogu tähelepanu enda isikule, algab enesekeskne elu eneseabi raamatutega ja erisuguste kõutšide õpetuste all... Õnnetu jama, ühesõnaga.  Aga vb pole palju antud ja ega siis nõutakse ka vähe ja las olla.

Paar palvid Ukraina eest. Olgu või vaiksed ja sõnatud, aga muusika ja lauluga palved olla topelt tõhusad ja allpool tekstides on segatud tunnete ehedust ja needmise jõudu.   

"За Харків, Марік, за Ірпінь".


«чути гімн»