Pangad müüvad usaldust

... kuidas sellest nüüd peaks aru saama?

Samavõrra võiks nt väita, et ajalehedki müüvad usaldust. Teiste hulgas ka Postimees, mille omanikul on majandushuvid Venemaal. Eilses Postimehes on Der Spiegel'ist vahendatud lugu, keskmes Bill Browder. Lugu ilmus meil ajalehes ca 48 tundi pärast seda, kui avaldati inglise keeles Der Spiegeli võrguväljaandes. Päris tempokalt. Postimehes on tekst lühem, kohati räigema sõnastusega ja märksa otsesemalt ja labasemalt sihitud Browderi maine õõnestamisele ja kahjustamisele. Kohati on algteksti refereeritud selliselt, et kärbitud lõikude tõttu piirneb PM vahendus vahetult valega ja eksitab.

(nt PM kirjutab, et Magnitski surma kohta koostatud raport ei leia, et Magnitski mõrvati tahtlikult. Ja kõik.  Refereeritud artiklis siiski mainiti, et  enne surma oli M käeraudades, et teda peksti kumminuiaga, jäeti eluohtlikus seisundis arstiabita jne, seda PM ei nimeta.)

Pole mõtet põhjalikumalt analüüsida, ilmselge artiklipesu. Kui originaal publitseeriti gaasijuhtme rajamisega seonduvas Saksamaa-USA probleemide ja sanktsioonide kontekstis, siis meil on lihtsalt lipitsemine ja tahtmine teha headmeelt Mordori võimudele. Ja levitada suhtumist, et kõik on võrdselt sulid ja kaabakad. Võrdselt. Vana hea kremloidide võte.  

Väidetavalt võib lugemine olla hariv, aga võib olla ka lihtsalt meelelahutus. Viimasele ma eriti palju aega ei pühenda, aga hooti on huvitav lugeda midagi, mis osutub ühtäkki puhtalt meelelahutuseks. Seepärast lugesin Rahapesu andmebüroo aastaraamatuid vahemikust 2007 kuni 2014. 

 https://www.politsei.ee/et/juhend/aastaraamatud-ja-uuringud

Meelelahutus, aga siiski õpetlik ivake ka.
"Hea lugeja! Hoiad käes järjekorras juba neljandat rahapesu andmebüroo aastaraamatut, mis annab ülevaate büroo töötulemustest ning olulisimatest sündmustest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel Eestis 2008. aastal. Rõõm on tõdeda, et rahapesu tõkestamise süsteem muutub Eestis aasta-aastalt üha tõhusamaks. Käesoleval aastal Moneyvali teostatud 3. hindamisvooru käigus Eestile antud reitingud viitavad selgelt, et riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem tervikuna on maailmas esirinnas ning vastab peaaegu täies mahus rahvusvahelistele standarditele." 👏👏

"ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2013. AASTAL

Era- ja avaliku sektori ühine panus rahapesu tõkestamisse on aidanud Eestis vältida selliseid kriise nagu 

näiteks 2005. aastal eskaleerunud Läti kriis, kus välisriigid survestasid Lätit, osutades selle sektori puudustele rahapesu tõkestamises. Eestil on õnnestunud tänu õigetele valikutele ja kiiretele reageerimistele väliskeskkonnas ja siseriiklikele muudatustele säilitada madal rahapesu ja terrorismi rahastamise riskireiting. Näiteks paigutub Eesti USA rahvusvahelise uimastikontrolli strateegia aruande rahapesu tõkestamise sektsioonis ja Basel Institute of Governance rahapesu riskitabelis madalaima riskiga riikide nimekirja."
 👏👏👏👏👏👏👏👏👏👏👏👏👏👏👏👏👏👏

Aastal 2016 olime veel nõnda uhked, et kuulutasime Delfi ärilehes

30.06.2016, 17:45

"Lätlaste saamatus korruptsiooni ohjeldamisel paneb Eesti pangad kannatama

Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand: "Korrespondentpankade poolt piirangute seadmise üheks oluliseks ajendiks siin piirkonnas on Läti pangandussektori probleemid, mis ühtse Baltikumi kuvandi tõttu paraku ka Eesti finantssüsteemi mõjutavad."
"Läti on juba aastaid silma paistnud kui riik, kus rahapesu on suureks probleemiks. Kõige monumentaalsem näide lõunanaabrite probleemidest selles valdkonnas on möödunud aastal avalikuks tulnud Moldova riigivargus. Läti pankade otsesel osalusel kõrvaldati kolmest Moldova finantsinstitutsioonist ligi miljard dollarit ehk umbes 1/8 riigi SKT-st.""

Miljard 😺, könnid. Üks väike miljardikene! Moldovast! "Monumentaalne"!?!
Kas lätlased üldse ei jaganud matsu, kust raha tuleb, et pumbata ja pesta  sadu miljardeid?
Seda nimetaks monumentaalseks.

Vahelduseks tahaks midagi taibukat,
osavat, elegantset. 

Rahast ja rikkusest, kõik arvavad selle kohta midagi 

Reeglina meie kirjutavad ajakirjanikud (alamakstud ja ületöötanud, sageli pooliku haridusega, kergesti väljavahetatavad, üldjuhul erilise karjääriperspektiivita jne - usaldan Peeter Helmet) intervjuud võttes jooksvalt faktikontrolli ei tee. Kuuldu kohta küsimusi ei esita. Kuuldust tulenevaid järeldusi ei oska teha.  Seega võib julgelt jama ajada; intervjuu toimetatakse trükki ja sisu voolab vulinal lugejateni. Intervjueeritu räägitu on tema tõde ja lugeja saab midagi teada tema kohta, tema nägemuse kohta. Viidet sellele, et see nägemus on vale, ei põhine faktidel jne, selleni tavaajakirjanik ei jõua ega oskaks seda vist vormistadagi. Võib karta, et nad sisimas ei tunnegi mingit vajadust selle järele ja on vaenulikult ükskõiksed, kui nende töö ja valitud arvatava autoriteedi (järjekordne lavastaja, näitleja, režissöör) seisukohtade osas kriitiline olla (usun PH-d, kes näeb ajakirjanike puhul "kehv kombinatsioon, milles segunevad korraga ülbus ja üleolevus ning hirm ja alaväärsus – sisimas ju tunnetatakse oma ajalikkust-ajutisust ja madalat hinda").

Eelöeldu sai tõuke Postimehes ilmunud Taani režissööri Ulrich Thomseni intervjuust ja konkreetsemalt tema poolt kuulutatud sõnumist, et Ameerikas ei ole enam olemas keskklassi. Ja rikkusi peaks hakkama ümber jagama jmt valvevasakpoolne jura. (Muidugi on tehtud dokfilme, saateid jne, mis räägivad selle keskklassi kohutavast olukorrast, kuid reaalsus ei peegeldu alati ja objektiivselt ekraanil näidatavas.)

Uuringute andmetel moodustab keskklass USA-s praegu elanikest õrnalt alla 50% ja see protsent on langenud pigem suurema sissetulekuga inimeste lisandumise tõttu, kelle arv on kasvanud kiiremini, kui madala sissetulekuga inimeste arv (võrrelduna 2001. aastaga vastavalt 3% ja 1%). Samas on viimase kuue aasta jooksul sissetulekud kõige enam kasvanud keskharidusega inimestel (14%). Toetun arvude ja faktide osas PEW Research Center' i andmetele, nende lehekülgi  vt  https://www.pewresearch.org

Tõepoolest, osal keskklassist on väga väikesed säästud ja on muidki probleeme (tekkinud muutustest kinnisvaraturul, vanuselises struktuuris jmt), mis on lähiminevikus varasemaga võrreldes enam esile kerkinud, aga liialdada siiski ei tasu.

Nojah, olgu keskklassiga nagu on, aga ühtegi mõeldavat viisi, kuidas põhjalik rikkuse ümberjagamine muudaks maailma õnnelikumaks, ma välja mõelda ei suuda. No nt Hiina on muutunud kiiresti palju rikkamaks. Tulemuseks tohutu saastamine, ületootmine, rahvastiku kasv, loodusvarade armutu hävitamine. Ja midagi meeldivat kogu inimkonna vaatevinklist nagu ei meenugi. Vb rohelised rõõmustavad, et kaltsukates on rohkem ja laiemas valikus üliodavat kaupa, mida taaskasutada. 😸 (emotikon neile, kes tekstis irooniat ei tabanud.) Aga siiski on tahtmine korraldada üks globaalse ulatusega näljahäda ja kõikehõlmav katastroof hämmastav. Kommunism korraga kogu planeedil, kõik on võrdsed ja näljased. Järgnev loogiline samm ja ainuvõimalik pääsetee on muidugi mastaapne terror.

Kui nüüd Hiina teemal vasakpoolsed ja puna-rohelised tahavad väita, et see ongi kõik kapitalismi vili jmt, siis tehtagu endale selgeks, kas kapitalism on see süsteem, kus ülirikkad saavad rikkamaks, samal ajal kui vaesed jäävad vaesemaks, või on kapitalismi üks eripärasid, et kõik saavad ajapikku rikkamaks ja üldine heaolu kasvab. Meenuvad sotsmaade ajakirjanike-rändurite kirjeldused Aafrikast 1940-ndate lõpust, kui nad iga rajatud kooli ja haigla kohta, mille neetud valged kolonistid olid ehitanud, ühemõtteliselt kuulutasid, et need on ehitatud selleks, et vaeseid neegreid veel hirmsamalt ekspluateerida. Nüüd on Aafrikas need probleemid kadunud. 😸

Täna on põhjust tähistada, on novembri viimane öö.

Eile oli Läti Vabariigi iseseisvuspäev

Harjutan pimeduse pildistamist. Sellel on kaks eripära: esiteks pole midagi  näha, teiseks - pimedus on peamiselt eravaldustes, avalikud alad on valdavalt valgustatud.

Iseseisvuspäevaks

lätlastele palavad tervitused ja õnnitlused. Lehtedes  seda eriti ei mainitud. Aga viimases Eesti Ekspressi juhtkirjas Erik Moora oli taibanud, märganud ja kirjutas, et Lätis on asjad sise- ja välispoliitiliselt nõnda hästi, et me võiks neid kadestada. Jõuab kohale aeglaselt ja tükati, aga ikkagi, tubli! 

Ei usu, et nende eeskuju võetaks meile abiks ja see midagi muudaks, aga pikas perspektiivis töötab ärkamine ja teadlikkus siiski ikka Lätiga ühinemise kasuks, Eesti mägipiirkonnad oleksid rõõmsad taastatud raudtee ja heade lennuühenduste üle. 2024. aastal võiks Tartul taas olla oma piiskop ja Euroopa kultuuripealinna hetkel sisutu kuid pseudoeksistentsiaaldepressiivse slõugani saaks  asendada millegi tõelisema ja elujaatavamaga. Lisaks oli eile õhtul ERR-i parimas saates Plekktrumm lätlanna, Ilze Talberga, kes õpetab läti keelt Tartu Ülikoolis; vt https://kultuur.err.ee/1004491/ilze-talberga-latis-ei-ole-pingviinide-paraadi

Muidugi peab mu lemmikteema juures kindlasti mainima, et Issanda huumorimeel on hea, kuna EV endisele presidendile Ilvesele, kes kohe oma esimese ametiaja alguses ütles äärmiselt arrogantselt, et Eestil (mis olla Põhjamaa) pole midagi ühist Läti ja Leeduga, andis Issand läti naise.

Siinkohal muudan teemat, läheb igavaks, pole ka eriti südamlik. Teid on hoiatatud.

Viimase Eesti Ekspressi enneolematust megaloost inspireerituna tahaks pisut peatuda sel va rahapesu teemal. See on muidugi homeerilise naeru koht, kui kõik nii püüdlikult seletavad, et ajad viis või 10 aastat tagasi on nii kauge minevik, et sel ajal oli kõik hoopis teisiti. Justkui 

"Far back in the mists of ancient time, in the great and glorious days of the former Galactic Empire, life was wild, rich and largely tax free." jne Aga "...In these enlightened days, of course, no one believes a word of it." Nõnda kirjutas Douglas Adams.

Ja veelgi õpetlikku lugemist sel teemal leiab muidugi meie hallide (kuldsete) aegade valitsuse (siis kui valitsus oli veel päris valitsus, tark ja stabiilne, äärmiselt kompetentne ja tegus 😸) pressikonverentsi stenogrammist 2. november 2006 (oi aegu ammuseid!).   Valitud tsitaate:

Andrus Ansip:

"Veel oli täna päevakorras rahapesu käsitlev punkt ja sellest räägib rahandusminister meile pikemalt. Ajakirjanduses on juba juttu olnud, et Lätis on rahapesijate elu läinud väga raskeks ja on avaldatud kahtlust, et kui Lätis enam ei saa, et siis Eestis võiks saada. Aga ma olen päris veendunud selles, et Eestis ei ole mõtet üritadagi raha pesta. Aga sellest räägib Aivar Sõerd pikemalt. Aitäh!"

 Juhataja
Ja palun, rahandusminister.

Aivar Sõerd:

" Aitäh! Tere ka minu poolt! Kuni eelmise aastani oli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine siseministeeriumi koordineerida ja vastutada, alates eelmisest aastast korraldab selle tõkestamise alast tegevust rahandusministeerium. Selle tõkestava tegevuse vormiks on valitsuskomisjon, mis esimest korda kogunes selle aasta suvel ja alustas tegevust. Sellel komisjonil on neli põhisuunda. Kõigepealt siseriiklik koordinatsioon. Komisjoni kuuluvad erinevad jõustruktuurid: kaitsepolitseiamet, keskkriminaalpolitsei, maksu- ja tolliamet, finantsinspektsioon, aga ka pankade esindajad ja erinevate ministeeriumide esindajad. Teine oluline suund on nõukoja asutamine. Tegelikult üks suur probleem ongi see, et kuigi Eestis on sellele teemale tähelepanu pööratud – nagu ka peaminister mainis, ei ole Eesti kaudu mõtet üritada –, on üks probleem kindlasti see, et rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse subjektid ehk siis pangad eelkõige, aga ka muud eraõiguslikud isikud on üsna vähe teadlikud oma kohustustest ja rollist, mis nad peaksid täitma. Ja kui vaadata andmeidki või teatisi, mis subjektid on alates 99. aastast rahapesu andmebüroole esitanud, siis põhiline osa nendest rahapesu kahtlustega tehingute teatistest on tulnud pankadelt. Alates 99. aastast 7000 teadet." jne

"(...) Läti võttis rahapesu tõkestamise üheks tähtsamaks prioriteediks juba 2004. aastal. Samuti moodustati valitsuskomisjon, mida asus juhtima koguni peaminister ja Lätis suleti 250 tuhat kontot, mille kaudu ebaseaduslikult raha liigutati. Nii et Läti on selles vallas edu saavutanud. Seda näitas ka Euroopa Nõukogu ekspertkomitee MONEYVAL poolt läbi viidud järelhinnang. Ja tõesti, kui nüüd Lätis on see tegevus tehtud oluliselt keerulisemaks, siis loomulikult kanduvad riskid teistesse riikidesse. Aga ka Eesti on rahapesu tõkestamiseks väga palju teinud – töötavad institutsioonid, finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo ja on olemas reeglistik, seadused." jne

Küsimused

 Arkadi Prisja¾nõi, Interfax
"Mul on üks küsimus härra rahandusministrile. Suvel, nagu on teada, käis siin Venemaa keskpanga asepresident Andrei Kozlov ja ütles, et Eestis on väga suured probleemid rahapesuga. Kas tema andmed on võetud arvesse selle komisjoni töös, millest te praegu rääkisite?"

Aivar Sõerd:
"Aitäh! See on väga asjakohane küsimus ja loomulikult eelkõige on nende juhtumitega tegelenud finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo ja loomulikult komisjon neid asju arutab. Aga ma võin küll öelda, et Eestis krediidiasutuste poolne rahapesu andmebüroo teavitamine toimib. Nendele teatistele rahapesu andmebüroo, finantsinspektsioon reageerib. Konkreetseid rahapesujuhtumeid menetleb rahapesu andmebüroo. Tegelikult rahapesu tõkestamine ja nende juhtumite menetlemine on täitsa efektiivne, aga loomulikult kuritegelike gruppide surve kasutada Euroopa Liidu liikmesriike rahapesu läbiviimiseks siin asuvaid pankasid, see surve on, seda üritatakse. Ja kui pankade poolne nendest juhtumitest teavitamine toimib väga hästi, siis võibolla suurem riskikoht on just kinnisvarabürood, aga ka nõustajad. (...) Võib isegi öelda seda, et läbi pankade rahapesu üritamine ei olegi võibolla kasvav trend, et pigem kasvav trend Euroopas tervikuna on rahapesu üritamine läbi kinnisvara ja liisinglepingute. " 😺

Arkadi Prisja¾nõi, Interfax
"Aga kas need faktid ikka olid, mida ütles Kozlov?"

Aivar Sõerd:
"Kõiki neid fakte pädevad organid kontrollisid ja ei jäeta tähelepanuta ühtki rahapesu teavet."

Ja kui juba jutuks tuli, siis kordaks lühidalt üle, mis on teada seoses Andrei Kozloviga ja tema mõrvaga.

"In June 2006, the central banker went to Estonia personally to warn the local authorities that billions of rubles were being transferred illegally into dollars and euros in the West via an Estonian outpost of Sampo Bank. Sampo, an institution based in Finland, was subsumed by Denmark’s largest bank, Danske, later that year.
When he got to Tallinn, Kozlov told Andres Palumaa, the head of anti-money-laundering at Estonia’s Financial Supervision Authority (FSA), that the proceeds from tax evasion and money-laundering in Russia were being passed through the financial system that he oversaw. Kozlov demanded the closure of several specific accounts.

The Estonian regulator downplayed Kozlov’s warning, according to the cable sent from the embassy in Tallinn to the U.S. embassy in Moscow and back to the State Department in D.C. He conceded there could have been some legal issues with the accounts, but said he had seen no evidence of wrongdoing.
“Palumaa said that after Kozlov’s warning, the FSA followed up with their Russian counterparts in Moscow, but the Russians said that they had no information to substantiate Kozlov’s accusations,” the cable reads.
In other words, soon after their meeting in June, Palumaa flagged up Kozlov’s anti-corruption operation to the authorities back in Moscow."😾

Põnevuse lisamiseks võiks jätkata Aleksander Perepelitšnõi salapärase surma teemal ja veel nimetada mitmeid tuntud ja vähem tuntud nimesid, kuna see lugu rullub nii lihtsalt lahti ja võimalikke seoseid luua pole sugugi keeruline.  

Ja lõpuks soovitus, et järgnevad rahapesuga seotud enesetapjad kindlasti jätaksid maha tavapärase hüvastijätukirja, kui just pole viitsimist kirjutada pisut pikemalt ja vormistada osalinegi ülestunnistus.    

Meele- ja hingeolust

Tänane retsept

on väga peen ent aktuaalne. Ostsin poest kümme tükki kammkarbi liha nimelist toodet, mille hind teadagi on. Ja siis märkasin kaht teravapilgulist ja paberitega varustatud inimest, kes samas leti ees pikemalt peatusid, kalatoodete külmleti igat nurka põhjalikult silmitsesid ning lõpuks küsisid müüjalt, kus on leti termomeeter. Vastuseks said, et termomeetrit selles letis polegi. See protokolliti. Ja ma vaatasin mõtlikult neid lõhefileesid, muid fileesid, erinevaid karpe ja kammkarbi liha, mis seal sõbralikult kõrvuti lebasid.

Nüüd siis soovitus: puhastatud kammkarpide liha tuleb kergelt soola ja pipraga maitsestada ning väga kergelt võis praadida. Seejärel manustada kanget alkohoolset jooki ja nautida nende karpide hõrku maitset, samas manustades veel alkoholi lootuses, et maohape, alkohol ja tugev immuunsüsteem hävitavad mängleva kergusega võimalikud listeeriabakterid. Järgmisel päeval võib halva enesetunde vastavalt eelistustele kas jääknähtudeks, kergeks listeeriaks või hüsteeriaks diagnoosida.

Lihtne käegakatsutav tõsiasi on, et alanud hingedekuu mõjub siinkandi inimestele kuidagi rõhuvalt. Targemad inimesed ütlevad, et hilissügis on morbiidne aeg.

Meelolu on teine. Või meelolu üldse pole. 

Jaan Kross on luuletanud

midagi hingedepäevaööde pimedusest, 

sarnaseid depressiivset tooni arutlusi on muidugi igas žanris ja formaadis hulgi, praegu ongi nende  hooaeg,  

ja üldises ettekujutuses seondub hingedeaeg millegi ebameeldiva ja suitsidaalsega. Folkloristid aga samastavad hingi tontidega, mis viitab nende valgustatuse tasemele. Lõpus naasen põgusalt selle juurde.

Jaan Kaplinski on aastaringist kirjutanud ilusad värsid, millele Jaak Tuksam lisanud veel kaunima viisi.

Mardipäeva ja kadripäeva karnevali traditsioon ja kombestik on praktiliselt välja surnud ja üldist meeleolu meie päevil enam ei mõjuta.

Võib-olla kusagil etendatakse turistidele.

Aga kui kusagil külas see veel kõigi kasukate ja koduõlle ning üldise naeru ja aasimisega käigus on, siis soovitan seal kinnisvara hinda tõsta ja valmis olla, et tühja pilguga põgenikud hakkavad peagi linnadest teie poole tunglema.

Tulin reedel turult ja üle raekoja platsi ning tüürisin seal mööda noortest, kes seisid papist plakatitega. Inglise keeles kirjutatud kliimavärgiga seotud hüüdlauseid kandvate loosungitega noormehed olid väga sõbralikud ja abivalmid, et ma ikka aru saaks uotszepointis. (Ära söö liha, ära osta uusi riideid, ära lenda lennukiga jmt.)

Mängisin sissejuhatuseks väheke lolli, varjasin eliiterikallakugakooli inglise keele taset ja lisandunud oskuslikkust, pärisin naiivselt ja tasaselt, miks enamus plakateid on inglise keeles. See kuidagi erutas neid, rääkisid, et protesteerimas on rahvusvaheline seltskond, et turistid saavad siis ka aru, et me SIINKAA protesteerime kliimaga seoses. Eesrindlikud inimesed protesteerivadki viimasel ajal sageli in English, ma suhtun neisse sama moodi, nagu eesti noortesse, kes nõuk ajal kandnuks progressiivseid loosungeid на русском; aga selliseid vist polnudki. Ideoloogiaimmuunsus oli kas päritud või kaitsepoogitud. Eriliselt debiilsed protesteerijad koguni jooksid Toompeal ehmunud turistide juurde isiklikult andestust paluma Eesti Vabariigi uue valitsuskoalitsiooni koosseisu pärast. 🙀

Aga nüüd hinge teema juurde tagasi tulles. Et sisuliselt milles häda? Ilmselt hinge teema häirib. Hing on keha ja ego poolt tõrjutud ja parem tundub, kui ta kuidagi meelde ei tuleks. Sest esiteks ta on nagu kuidagi hädas, teiseks on ta kuidagi sõltumatu või eraldi. Kuidas on nii, et meie teeme endale head, aga hingele see ei lähe kas korda, või talle koguni see ei meeldi. Hing ei tee koostööd, on kibestunud, kofliktne, vahel isegi nõudlik, aga mitte konstruktiivne. Meie anname endast parima, aga hing ihkab midagi muud. Mida siis hing ihaldab

?


Egomaniakaalsest maailmatajust kantud eneseabi raamatute populaarsus sellel tuginebki, et neist abi ei ole, õnnetunnet nad saavutada ei aita, küll aga tekitavad püsiva vajaduse enesekeskset isiksust toestada mõne uue karguga, meelt lahutada järjekordse nipiga ja kõik häiriv summutada ja varjata.       Aga mis siis saab, kui hinge asemel tulevadki tondid?