Egiptus. Hurghadas 02. jaanuar 2022. Ja just sinna hakkan homme sõitma. No päris naljakas.
Ma ei jaga neid panikööride vaateid, kes arvavad, et kuurort on nüüd destroid ja kõik viitab millelegi kohutavalt erilisele. Nats lund ja rahet ja välku, jaanuaris ennegi nähtud. Aga järgnevalt muidugi loodaks, et kõik on jälle mahe ja 22 kraadi on õhk ja meri samuti.
Oodati vaktsiine, jälgiti, kuidas viirus vallutas riike, suleti piire, lapsed ja vanemad istusid kodus või jalutasid värskes õhus jne. Kui siis esimeste soojade maipäevade saabudes tormasid kõik välja.
Esimese reaktsioonina otsustasime kevadel firma võimalikult täistuuridel tööle panna, et pikemale kriisile vastu minnes oleks mingi majanduslik vastupanuvõime tagatud, aga ilmnes, et polegi probleemi, tööd oli, käive ja kasum olid.
Nii see elu veeres kuni teise laine ja vaktsiinideni; enam ei mäletagi, mida ja kui palju ja mis järjekorras 2020 sügisel taas suleti, vanurid said süstid kätte detsembris-jaanuaris, teised riburada hiljem. Ja millalgi 2021 algas antivaktserite trall ja uus valitsusjuht Kaja Kallas õppis neli kuud, kuidas on õige, kas "vaksiin" või "vaktsiin". Uus valitsus tuli, kas kuidagi tänu homodele, blm-idele, kliima soojenemisele, me2-le, Donald Trumpile või kohvikannu vargusele; Kersti Kaljulaid jäi teiseks korraks valimata tänu intriigidele, kadedusele ja kättemaksuhimule, kibestumisele 😉 ja teiselt poolt otsustas ta vist varasemast rohkem pühenduda spordile (ehkki NATO etteotsa sobiks muidugi ka 😅); ja siis, oh kergendust, EV presidendiks sai Alar Karis, kes ei oska ise ka seletada ega ei osanud oodatagi ja mitte keegi ei oska mõistlikku seletust leida, kuidas ja miks just tema. Oli kena sinekuur ju ERM-i direktorina, abikaasa (idem õpetaja) sätitud ka naabermuuseumi etteotsa, igati mugav olemine. Ilmselt Aadu Must oskaks seda seletada, aga tema vaikib nagu kõdunev taburett.
Rahvas sai kätte pensionisäästud ja abirahasid tuli ja börsil oli palju rohelisi kasvunumbreid ja koroona ei tundunudki enam nii kole.
Võtsin rahulikumalt, hakkasin valima, et oleks vähem tööd, mugavam töö ning 2021. aasta algusest keskendusin vaid tulusaimatele lepingutele.
Rahvas on jõel hea ja lahke –
teretulnud siin on alati kõik.
Ärgu muret olgu, kui ka puudub raha,
mõne penni laenuks neilt saada sa võid!
Kolleege haaras sama meeleolu - kui ei tarbi ega reisi ega mt, siis milleks aina töötada. Sellest sai aastal 2021 trend kogu arenenud maailmas. Uus nähtus. Tõsise ulatusega ja ilmselt tõsiste tagajärgedega. Inimesed lahkuvad töölt ja ei lähe enam tööle. Ja kodukontoritest ei taha ka välja tulla. Nii jätkub kindlasti veel mõnda aega. Ajal kui meie ajalehed parastasid, et UK-s pole autojuhte jt, kuna Brexit jmt, olid autojuhid oma UK kodudes ja vedelesid ja lihtsalt miski ei meelitanud neid tagasi tööle. Ja järjest enam kasvab tööst loobuvate inimeste hulk. Spetsialistid hakkavad tööle FIE-dena või loovad spetsialistidest väikefirmad jt taolised struktuursed muutused. Mis omakorda võib nullida lootuse, et maailm taipab ja toimib vastavalt, et osa tootmisest uuesti Hiinast kodukamarale tuua, mis oleks väga vajalik mitmest aspektist. (Peaks see aga tähendama migrantidest tööjõu suuremat osakaalu, siis pole seegi meeldiv väljavaade, eriti Euroopale. Eks saabuval aastal hakatakse Eestiski neid kvoote ümber tegema ja ettevõtjate lobi hakkab valitsust survestama ja avalikkust mudima.)
Konstrueerisin sõpradele Leedus (kes on kunstiajaloolased ja vihkavad kitši) jõulukaardi, mis on retro ja stiilis 1921 ja täiega kämp; loodetavasti leiavad nad mooduse, kuidas suvel Kaunase kultuuripealinna raames ja formaadis valmistada mulle mõnd võrreldavalt õõvastavat kontraüllatust.
(Lennukite joonitud valged pilved muidugi ei sobi XX sajandi algusega, alles Hitler hakkas reisilennundust promoma.) Raadiost tuli hommikupoolikul selliseid jõululaulukesi, et Jeesus oleks kindlasti raadio kinni keeranud ja tema jälgedes seda tegingi.
Head pidutuju! https://www.youtube.com/watch?v=4jR32xHdo9s
