Translate

kolmapäev, 3. juuli 2024

Pisut väsinud, hea, et sajab

 Ilusti sajab vihma. (Välis)külalised on lahkunud. Juhtusid olema just siis, kui me püüdsime kuumarekordit purustada. Sel päeval panime marsruuti KGB Kongide muuseumi ja Püssirohukeldri restorani. Osutus väga heaks valikuks. Imelikult kombel oli mõlemas väga vähe külastajaid. Meie jäime mõlemaga rahule. 

Üks hetk, ma panen vahepeal siia kassi pildi.


Järgmisel päeval oli muidugi kohustuslik külastada ka ERM-i. Ei tahtnud sõprade arvamust selle keskse ja väga mega asutuse ning rajatise osas kuidagi mõjutada, hoidsin rangelt keele hammaste taga. Aga need on ju minu sõbrad ja langetasid ise  otsuse, et RMI-i väljapanek on träšš. Väga pealiskaudne, süsteemitu ja lünklik. Aga see on vist suur saladus ja keegi ei tea seda ega näe. Kui meil oleks vähem raha, aga rohkem kompetentsi, oleks vist palju parem.

AGA väga õnnestunud oli ringsõit avatud mõisate päeval. Me kohtasime kohaliku mõisaga seotud giidi, kelle võiks kerge südamega panna mistahes muuseumi direktoriks. Päris head vilja on kandnud ka juba pikalt kestnud tööd Põltsamaa lossis. Sealne muuseum meeldis ka külalistele ja kohalikud tundusid rahul olevat. 


Hiljem kolasime Laiuse kandi väheke tontlikes paikades ja Palamusel jne.  Kuidagi ei saa väita, et Eestis oleks vähe kohti, mida tasub vaadata.

Külalised käisid nende päevade jooksul muidugi ka omal käel Tartus jalutamas, Tähtveres ja Karlovas ja Supikas ja ajaloolises linnasüdames jm. Neile meeldis. Huvitav tähelepanek inimestelt, kes teadsid, et 2024 on siin väidetavalt oh-oh-hooo ja oi-oi-oi ja miskõikveel... oli, et silmatorkavalt palju on kesklinnas bombže. Kas meil linnavalitsuses ei ole ametnikku, kes tegeleks avaliku korraga ja kuidagi hoolitseks koostöös politseiga selliste probleemide lahendamise eest. Kunagi püüdsid mingid ametnikud bussides neid koolijütse, kellel oli kuupilet või sõidukaart või mis ta on, koju ununenud või kehtivuse kaotanud, aga selle koorma on linnasekretär ka vist enda kontori kaelast ära veeretanud ja nüüd tegelevad nad mingite kohtukeissidega ja reeglina vist ei võida. Nojah, parkimistrahvid on vist nende põhihuvi.  

Riivamisi ja tükati nägin USA presidendikanditaatitde debatti. Kas ameeriklased ei võiks mingid inimesed panna tunniks või kaheks seisma kuhugi Manhattani rahvarohkemale tänavale ja valida sealt intuitsioonile ja lühikesele usutlusele toetudes kaks kanditaati, kes natuke vaidleks ja siis võiks nende vahel valida? Kuidas nende poliitiline süsteem on takerdunud nende kahe rängalt sobimatu poliitiku vahel valimisele? See on suur õnnetus ja väga ohtlik värk.

teisipäev, 25. juuni 2024

Vare sisendab kahtlusi, ebakindlust ja segadust

 Olen Ukrainas toimuva sõja kohta viimasel ajal vähe kirjutanud, sest pole näinud mõtet valvekommentaatoritele ja poliitikutele sekundeerida. Ja ega praegugi ei taha sel teemal pikalt peatuda. Kuid äsja loetud Raivo Vare arvamus Postimehes ajas närvi. Oskuslik demagoogia ja pooltõed. Viitab nime mainimata kellelegi tipp-kindralile ja tsiteerib/toetub megaasjatundja poolt välja öeldule. Halab justkui kaastundlikult Ukrainale osaks saanud purustuste üle jne. Ikka enesekindlalt ja väga hästi informeeritult.

Ma meenutaks selle peale ühe teise poliitisiku enesekindlat põristamist kõnepuldist 

Teate mis, Ukraina pidas päris hästi vastu

selle poole aasta vältel, kui välisabi oli väga nigel. Ukraina on saavutanud võidu Mustal merel. Ukraina on andnud süsteemselt tulemuslikke tulelööke moskoovia õhutõrje pihta ja lennuväljadele. Ukraina on välja töötanud ja asunud massiliselt tootma oma troone. Ukraina on andnud lööke ja märkimisväärselt kahjustanud orkide naftatööstuse ettevõtteid. Ukraina ulatub ründama moskoovia kaugemaid piirkondi ja lähemas tagalas asuvaid vägede koondumisalasid. Ukraina toodab kauge laskeulatusega rakette.

Puudutas RV ka Ukraina initsiatiivil toimunud äsjast Genfi kohtumist. See olla muidugi väga noh nii teate, ei saavutanud midagi jne. Vare ei tahtnud muidugi puudutada huiloo kõnet, mille see pidas päev enne kohtumise algust ja mille absurdsust mõistsid praktiliselt kõik, korraks ehk turtsatasid ja keegi ei vaevunud seda kommenteerimagi. Huiloo võiks isegi rohkem selliseid kõnesid pidada, sest need veenavad järjest enamaid poliitikuid, et tegemist on sügavalt väärastunud tegelasega.

Kui kohtumine Šveitsis andis vaid seda, et selgelt joonistus välja, kelle poolel seisab valdav enamus tsiviliseeritud ja arenenud riike, ja kes on mordori liitlased, on seegi juba saavutus. Väikese Voldemari taset rahvusvahelisel areenil tegutsejana tuleb hinnata tõiga alusel, et ta suundus palujana ja toetuse otsijana Põhja-Koreasse. 

Pärast seda kohtumist on tõenäoline, et mordor on suuremas diplomaatilises isolatsioonis kui seni. Samuti on tõenäoline, et Ukraina saab rohkem sõjalist abi. Sanktsioone muidugi tuleb juurde ja loodetavasti tõmmatakse koomale häbiväärset äri moskooviaga.

reede, 21. juuni 2024

Küll ma koristan

Üleeile oli taevas mõnusalt hall ja sadas vaikset vihma. Eilne tegija oli põhjatuul. Täna on nii ja naa, vahelduv pilvitus ja pilvisus.

 Kui kaugelt peaks alustama? Muidugi te teate, ega vaidle ehk vastu Jordan Petersoni seisukohale, et kui parasjagu ei oska oma eluga midagi peale hakata, siis koristage oma tuba ära. (Vaimusilmas näen, kuidas auditooriumist lahkub pooltosinat pahaselt turtsuvat inimest. 😸)  (Ja ma parem ei tsiteeri, mida võiks teha siis, kui tuba on koristatud, kui siis jälle ei tea, mida peaks tegema. (Ilmselt läheks JP teistkordse mainimise järel rüseluseks.)) Niisiis, kas juba aimate?, et ajasin ennast püsti ja hakkasin tuba koristama. Esmalt muidugi kirjutuslaud. Väljakaevamised kirjutuslaual. Ülemistes kihtides märkmepaberid pähe karanud mõtetega; viimase artikli kirjutamise perioodist. Nende alla mattunud linnaplaanid, postkaardid, igasugu muud paberid Portost ja Lissabonist. Rändeajast. Järgnevalt kiht raamatuid. Stagnatsiooni perioodist. Siis igasugu tühje märkmikke ja puhtaid lehti. Ilmselt viide vilkale kaubandusajale. Siis mõned Malta paberid, raamatuke sarjast Eyewitness, Top 10 Malta jmt. Viitavad headele Malta kontaktidele. Üks sigaretipakk ühe sigaretiga. Pakil on selline kiri: It-tipjip jikkawža kancer fil-halq u fil-geržuma. Lahe keel kui suitsetamine on it-tipjip. Sügavamal igasugused töömärkmetega kladed. Aktiivne tööperiood. Vahele kõrvaklappe, toidutermomeeter (kingitud), sudoku, rahakott (tühi), välja rebitud artikkel Õhtulehest (kiusatusest koguda arhiivi). Segatud kihid. Mingi vana klade, kuhu on midagi kirjutatud. Valgustusaeg.

Bagatell Laua koristamisest oli kasu 

Selles  klades oli kirjas tsitaat. (Ja teisigi tsitaate.) Mäletasin, aga mitte enam täpselt ja guugeldades pole ka hiljem leidnud. 

Niisiis: Whatever is funny is subversive, every joke is ultimately a custard pie... 

A dirty joke is... a sort of mental revolution.  George Orwell, The art of Donald McGill (1945)

Seda tsitaati on mul olnud vaja. Igatahes rohkem, kui selle alt välja tulnud eelmise arvuti monitori juhet.

Bagatelli lõpp

Pole olnud aega, et minna kuhugi ja pildistada liblikaid. Aga üks rohevaksik tuli ise, istus mu juurde maha ja tegin temast pildi. Varem polegi juhust olnud rohevaksikut pildistada (kui ta pole hoopis nurkvaksik? keda pole ka pildistanud). 

Rändaja-rändur jõudis Santiago de Compostelasse ja saatis video kella 12 ajal alanud missast, kuidas suur viirukinõu kõikuma tõmmatakse ja vaatasin seda ning tundsin viiruki lõhna. 

Eelviidatud rännu lugude hulgas on minu lemmik juhtum kolme kaasrändajast juudiga, kes läksid õhtul külapoodi ja tahtsid küüslauku osta. Eelnevalt olla arutanud, kui palju see võiks maksta. Poes müügil seda ei olnud, aga poemees palus oodata, läks välja ja tõi naabrimehe aiast küüslaugu. Juudid küsisid, et mis see maksab, poemees, et see on tasuta. 

Mina küsisin, et kas juudid poest midagi ostsid ka? Vastus: Üks vist paki makarone ostis. (vot sihuke dzjõuk)  

Laualt leidsin plastmassist erilise kujuga julla, mis võib olla teadmata otstarbega detail muistsete tulnukate laevalt või on see tualett-paberi hoidja ja selle karbi vahel olnud kinnitus. Hoidja eemaldamise järel on minetanud igasuguse mõeldava otstarbe. Kui väike või suur on tahtepingutus, mis on vajalik vana juhtme ja selle julla ära viskamiseks?

Keegi aktivist on linnas mitmele poole rohelise värviga sodinud Free Palestine.  Ei tea, kirjutaks sinna kõrvale We DO! IDF. Kleeps oleks vast kultuursem. Viimaste päevade  rahvusvahelistes uudistes on kõikjal, kuidas kaks prantsuse 12 -13 aastast noorukit vägistasid 12 aastase juudi rahvusest tüdruku. Pariisi eeslinnas. Antisemiitlikel ajenditel. Rangel prantsuse, French. 

Kõigis uudistes French

Samas 2023. aasta kohta avaldatud ametlikel andmetel oli 77% Pariisis tabatud vägistajatest foreign nationals. Kas ülejäänud 23% hulgas oli mingi osa veel ka French, pole eraldi välja toodud.

Tasus ikka ISIS ja Islamiriik ära nullida? See meelitas ju enda juurde prantslasi, belglasi, britte ja muidki Euroopast; oleks neile aia ümber pannud, kõik soovijad sisse lasknud, aga välja muidugi enam mitte. (2017. aastaks oli teada, et Prantsusmaalt oli sinna suundunud 1200 inimest, S Britanniast 600, Saksamaalt 600, Belgiast 440, Madalmaadest 250 jne.)  Keda ja kui palju nad seal siis vihanud oleks, poleks kellegi asi olnud. Ja Araabia riike, kes oma valvurid sinna piirile saatnuks, polnuks ka keeruline leida.