Küll ma koristan

Üleeile oli taevas mõnusalt hall ja sadas vaikset vihma. Eilne tegija oli põhjatuul. Täna on nii ja naa, vahelduv pilvitus ja pilvisus.

 Kui kaugelt peaks alustama? Muidugi te teate, ega vaidle ehk vastu Jordan Petersoni seisukohale, et kui parasjagu ei oska oma eluga midagi peale hakata, siis koristage oma tuba ära. (Vaimusilmas näen, kuidas auditooriumist lahkub pooltosinat pahaselt turtsuvat inimest. 😸)  (Ja ma parem ei tsiteeri, mida võiks teha siis, kui tuba on koristatud, kui siis jälle ei tea, mida peaks tegema. (Ilmselt läheks JP teistkordse mainimise järel rüseluseks.)) Niisiis, kas juba aimate?, et ajasin ennast püsti ja hakkasin tuba koristama. Esmalt muidugi kirjutuslaud. Väljakaevamised kirjutuslaual. Ülemistes kihtides märkmepaberid pähe karanud mõtetega; viimase artikli kirjutamise perioodist. Nende alla mattunud linnaplaanid, postkaardid, igasugu muud paberid Portost ja Lissabonist. Rändeajast. Järgnevalt kiht raamatuid. Stagnatsiooni perioodist. Siis igasugu tühje märkmikke ja puhtaid lehti. Ilmselt viide vilkale kaubandusajale. Siis mõned Malta paberid, raamatuke sarjast Eyewitness, Top 10 Malta jmt. Viitavad headele Malta kontaktidele. Üks sigaretipakk ühe sigaretiga. Pakil on selline kiri: It-tipjip jikkawža kancer fil-halq u fil-geržuma. Lahe keel kui suitsetamine on it-tipjip. Sügavamal igasugused töömärkmetega kladed. Aktiivne tööperiood. Vahele kõrvaklappe, toidutermomeeter (kingitud), sudoku, rahakott (tühi), välja rebitud artikkel Õhtulehest (kiusatusest koguda arhiivi). Segatud kihid. Mingi vana klade, kuhu on midagi kirjutatud. Valgustusaeg.

Bagatell Laua koristamisest oli kasu 

Selles  klades oli kirjas tsitaat. (Ja teisigi tsitaate.) Mäletasin, aga mitte enam täpselt ja guugeldades pole ka hiljem leidnud. 

Niisiis: Whatever is funny is subversive, every joke is ultimately a custard pie... 

A dirty joke is... a sort of mental revolution.  George Orwell, The art of Donald McGill (1945)

Seda tsitaati on mul olnud vaja. Igatahes rohkem, kui selle alt välja tulnud eelmise arvuti monitori juhet.

Bagatelli lõpp

Pole olnud aega, et minna kuhugi ja pildistada liblikaid. Aga üks rohevaksik tuli ise, istus mu juurde maha ja tegin temast pildi. Varem polegi juhust olnud rohevaksikut pildistada (kui ta pole hoopis nurkvaksik? keda pole ka pildistanud). 

Rändaja-rändur jõudis Santiago de Compostelasse ja saatis video kella 12 ajal alanud missast, kuidas suur viirukinõu kõikuma tõmmatakse ja vaatasin seda ning tundsin viiruki lõhna. 

Eelviidatud rännu lugude hulgas on minu lemmik juhtum kolme kaasrändajast juudiga, kes läksid õhtul külapoodi ja tahtsid küüslauku osta. Eelnevalt olla arutanud, kui palju see võiks maksta. Poes müügil seda ei olnud, aga poemees palus oodata, läks välja ja tõi naabrimehe aiast küüslaugu. Juudid küsisid, et mis see maksab, poemees, et see on tasuta. 

Mina küsisin, et kas juudid poest midagi ostsid ka? Vastus: Üks vist paki makarone ostis. (vot sihuke dzjõuk)  

Laualt leidsin plastmassist erilise kujuga julla, mis võib olla teadmata otstarbega detail muistsete tulnukate laevalt või on see tualett-paberi hoidja ja selle karbi vahel olnud kinnitus. Hoidja eemaldamise järel on minetanud igasuguse mõeldava otstarbe. Kui väike või suur on tahtepingutus, mis on vajalik vana juhtme ja selle julla ära viskamiseks?

Keegi aktivist on linnas mitmele poole rohelise värviga sodinud Free Palestine.  Ei tea, kirjutaks sinna kõrvale We DO! IDF. Kleeps oleks vast kultuursem. Viimaste päevade  rahvusvahelistes uudistes on kõikjal, kuidas kaks prantsuse 12 -13 aastast noorukit vägistasid 12 aastase juudi rahvusest tüdruku. Pariisi eeslinnas. Antisemiitlikel ajenditel. Rangel prantsuse, French. 

Kõigis uudistes French. 

Samas 2023. aasta kohta avaldatud ametlikel andmetel oli 77% Pariisis tabatud vägistajatest foreign nationals. Kas ülejäänud 23% hulgas oli mingi osa veel ka French, pole eraldi välja toodud.

Tasus ikka ISIS ja Islamiriik ära nullida? See meelitas ju enda juurde prantslasi, belglasi, britte ja muidki Euroopast; oleks neile aia ümber pannud, kõik soovijad sisse lasknud, aga välja muidugi enam mitte. (2017. aastaks oli teada, et Prantsusmaalt oli sinna suundunud 1200 inimest, S Britanniast 600, Saksamaalt 600, Belgiast 440, Madalmaadest 250 jne.)  Keda ja kui palju nad seal siis vihanud oleks, poleks kellegi asi olnud. Ja Araabia riike, kes oma valvurid sinna piirile saatnuks, polnuks ka keeruline leida.