Korilane tõstis mässu

 Mine metsa! Sõida seenele! - Kas need on rahvameditsiini psühhoteraapilisest harust pärit soovitused? Ma just hakkangi metsa minema ja seenele sõitma. Kaasas korv, nuga, koer ja fotokas. Väga viletsaid seenepilte ei tahaks taaskord teha, aga kui seeni ei ole, siis võiks olla mõni liblikas. Polegi juba kaks aastat korralikult liblikaid pildistada saanud; sest ei ole neid näinudki. Tartus oli üks eravaldus, hoov, kus kasvasid ca 5 ruutmeetril ilusad ohakad ja kogu kesklinna ja Toomemäe putukakogukond tormas sinna kokku, pidasid pidu, korjasid nektarit, kaklesid omavahel; elu kees, sel ajal kui töölised palehigis, põuasel suvel Toome parki bensiinihaisus pruuniks mullaseks pinnaks nühkisid. Ja elurikkuse lappidel kasvasid mingid kidurad hõredad kõrred ning vedelesid hakkide laibad. keegi olla seal näinud siili!

Nojah, mul on selline tunne, et kui oled ühte maja näinud, siis oled näinud neid kõiki, sellised kandilised, pikemad või lühemad, kõrgemad või madalamad. Majadest ei tahaks praegu üldse rääkida. 

Kui metsast tagasi tulen, siis vaatame, mis sellest käigust sai. Jätkub. Täiendamisel. 

Niisiis: kõige rohkem on metsas puid; või neid on umbes sama palju kui sääski. Järgmiseks olid kukeseened, enamuses väikesed. Peamiselt tänu koerale võis näha, et metsa all on ka puuke.

Olin looduse eksootilise poole kuidagi unustanud ja mõttes ikka need liblikad ja muu romantika, nüüd siis (nagu öeldakse) vahetus kokkupuutes tulin tagasi reaalsusesse. 

Ma ei mäleta, kas kunagi kirjutasin sellest, et tuttav indialane/hindu, kes ammu kodunenud siin Eestis ja armastab seenel käia, (vabandan, kui ennast kordan) kirjutas sugulastele Indias, et küll oli tore, käisin metsas seeni korjamas... ning sai seepeale kiiresti teate, et suguvõsa kogunes kriisikoosolekule ja pandi rahad kokku ja leiti kõik vajalikud lahendused, et ta koheselt kodumaale tuua. Sest Indias on loodusest toidu hankimine kõige vaesemate ja meeleheitlikus viletsuses vaevlevate inimeste rida. Eks kulus siis hulk veenmist ja seletamist, et Eestis inimesed naudivad seenel käimist ning tegemist on põhimõtteliselt puhkusega ja jalutuskäiguga ning naudinguga. 

Kui selle teemaga veel edasi minna, siis teadagi on nii Euroopas kui ka Usa-s (küllap mujalgi) sageli piirangud seente korjamisele ja keelust üleastujaid karistatakse kopsakate trahvidega. 

Olen kunagi püüdnud seeni korjata kaugel võõral maal ja kohalikud viskasid kogu mu saagi minema väites, et ükski neist seentest polnud söödav. Aga kes teab... oleks ära söönud, oleks must' võib-olla saanud suur šamaan... või narkomaan.   

 

tõsine ja tõeline  

 

Ahjaaa, liblikad. Ainult kõige väiksemad ja hallimad vaksikud. Martafana!

LÕPP 

Kaks soovi

Kui tahaksin soovidest vabaneda, peaksin tegema paar lühikest sammu ja oleksingi vabanenud. Aga et ma pole budist, siis pole ka sellist keskset eesmärki. Kui olen suhteliselt vabanenud, olgu pealegi, aga see tundub täiesti juhuslik.  

Lõppes minu poolteist aastat järjest toiminud kodukontori periood ja nüüd ületan ennast ja hakkan kell 9.15 astuma,  9.30 alustan tööpäeva, kell 12.00 lähen lõunale, 12.45 jätkan tööd ja kell 16.00 lõpetan. Õhtul ei viitsi muud teha, kui filme vaadata. 

(On mõni film, mida pole näinud, täna vaatan Bitter Moon'i, seal mängib Peeter Koiott (kunagi ammu vist mainisin teda ühes postituses, ju seal oli ka kirjas, et SF diggerid on ainus USA 60ndate liikumine, milles oli õiget sisu; PC osales nende ettevõtmistes jne.))  

Andsin juba teada, et järgmiste pakkumiste hulgast valin töö looduskaunis kohas, sellise, millega teenib korralikult ning tegema eriti ei pea. Printsiibid paigas. Töö ei ole vastumeelne, aga olen lihtsalt laisk. Ehkki ega tea, mis ütleks arst. Ei tahaks isegi mõnd suvituslinna, asula, järv, jõgi jmt sahiseva pillirooga sobiks hästi. Paat ja lõke. 

Mulle näib, et kunagi XX sajandi teisel poolel levisid säärased tulevikupildid XXI sajandi kohta, et kohe lähemal ajal muutub töötamine sääraseks kohustusliku ajateenistuse sarnaseks nähtuseks, st et inimene on kohustatud 2-4 aastat töötama, rohkem ei ole vaja, sest masinad muidugi teevad kõik tüütu töö ära. Aga ehk ikka eranditega nagu arstid ja juuksurid ja loomingulised alad jmt. Õigus natuke rohkem meelepärasel alal töötada pidi vist ikka säilima, muidugi selle armsa kodanikupalga eest. Mingid naiivsotsidest ja krüptokommunistidest ja progressivistidest aktivistid ja aktiivitarid ilmselt hääletaks sellise elukorralduse poolt ja ehk isegi loodavad, et kui kõige rikkamate raha ära võtta, siis ongi hopsti! õnn kogu inimkonna või vähemalt nende kogukonna õue peal. Naiivsus ja fanaatilisus on moes. Eelmised ebaõnnestunud katsed, mil rikkamatelt raha ära võeti ja seejärel vaesemad muutusid veel vaesemaks, ei loe ju.

Ammused unistused unistusteks, mõneti hilisemad populaarsed teooriad rääkisid veel ajaloo lõpust jmt meeldivast, siis kostis veel kaebusi teemal, et "21. sajandisse see või teine ebameeldiv nähtus kuidagi ei sobi" sest väidetavalt olla kogu maailm ja inimkond muutunud juba nii tsiviliseerituks, et mõistagi ei ole mingist latist allpool olevad ajalooliselt tuntud metsikused enam võimalikudki. 25 esimest aastat XXI sajandit on kogetud ning ma arvan, et järgmised 25 aastat tulevad üldplaanis sarnased aga volatiilsemad. Islamiäärmuslus ei kao, osaliselt sulab kokku pinna jalge alt kaotanud vasakpoolsetega ja radikaalidega (lenin nimetas kusagil kohesele mahalaskmisele määratud inigruppide seas - "hüsteerilised intelligendid" 😼 - haaa! sain vist esimest korda leninit tsiteerida, peaks tähistama). 

Tsivilisatsioon ja kultuur, mis seni, osaliselt antiigist pärit, on Läänele omane olnud, kärbub ja lahustub; üldine alus, millele tuntud elukorraldus peaks toetuma, mureneb. Kui midagi eraldi ära märkida, siis praegu nii populaarne AI mängib tuleviku vaates olulist rolli selles, et vaimne allakäik saab olema vägev. Võib olla on see osa inimkonna (evolutsioonile sarnase) muutumise mudelist, kus hakkavad eristuma rumal inimene ja tark inimene, aga kõik võib olla ka keerukam ning toimub mingi  trihhotoomiline lahknemine, nt eristub ka nutikas inimene. Ühed kirjutavad AI abil uusi raamatuid a la "minu ...", teised loevad vanu raamatuid, kolmandad arendavad esimestele uut tarkvara.

Eelnev tundub ikka üsna optimistlik, eks? Ega oskagi mõõta, kas olen pessimistlikum või mitte nt võrreldes Tocqueville'iga, kes aimas ette tulevikku arutledes USA demokraatia üle. Ei tahaks kellelegi musti mõtteid pähe panna. Ärgem unustagem, et inimkonna heaolu on praegu (kõigi eelnenud aegadega võrreldes) laes. (Aga samas tuleb jälle Tocquelille meelde.) Pidagem silmas, et paljud levinud teooriad on vaid ammuse maailmalõpu ettekuulutuse pahustunud variandid ja aseaine (Ilmar Vene'st inspireerituna). 

Paari viimase päeva arengutes on näha, et veel on nt juutlusel jõudu seista oma riigi ja rahva hävitajate vastu. Kas Euroopa on juba muutunud täiesti võimetuks esindama ja kaitsma siit lähtunud (kristlikul alusel) põhiväärtusi? Ainult reageerib, aga aeglaselt ja abitult. Ju ühel päeval tuleb pöörduda Iisraeli spetsialistide poole ja küsida nõu, saamaks hakkama kvaasigazade ja -hamassidega Euroopa südames. 

Otsisin mitu tundi netist teksasid 701 Levis Student Faded Gray Pinstripe, aga ei leidnudki selle harulduse sobivat mudelit. Isegi sarnaseid ei ole olemas. Minu paar kulus lootusetult õhukeseks ja auklikuks ning pole analoogi, millega seda asendada. Originaal oleks muidugi etem.     

  

Kirjutasin, aga läbi ei lugenud

Ei viitsi omi mõtteid märkmepaberitelt lugeda ja mingis järjekorras arvutisse toksida, et saaks kaelast ära arvamusloo, mida olen ammu lubanud ja mis tundub saavat üle võlli karm ja võib olla sihtmärgi suhtes ootamatult julm; ehkki samas need, kes end sellest puudutatuna võiksid tunda on üsna juhm seltskond ja pigem omas tuimuses end väga puudutatuna ei tunne. Seega peaks lugu põhiliselt teenima seda eesmärki, et mina olen endaga rahul ja toimetaja arvab, et ägedalt pandud ja sõbrad ütlevad ka, et lajatasid neile ja paras. Kui teeks light versiooni, siis poleks üldse mõtet sel pingutusel.    

 Vaatasin teist korda Paolo Sorrentino This Must Be The Place. 

Teisel vaatamisel veel parem kui esimesel. 

Kui mitu geeniust saavad kokku ja midagi üheskoos teevad siis tuleb välja midagi sellist

 Sorrentino filmid on ilusad; lisaks sellele suudab ta ühte filmi panna väga palju teemasid ja tasandeid. Selles filmis räägib muuhulgas häbitundest ja kahetsusest, süütundest. Just viimane võib inimese muuta võimetuks midagi tegema, apaatseks. Kuna filmil on mitmeid kihte ja tegevusliine, siis on vaatajal ka võimalusi seda teost erinevate nurkade alt vaadata ja vastavalt tekitab see ka erinevaid mõtteid. Mõtlemise võimeta kriitikutel muidugi mõtteid ei tekkinud ja filmi kohta avaldati ka palju kriitilisi arvamusi, parimal juhul kriitilised/negatiivsed kirjatsurad nägid ja tõstsid esile vaid Sean Penni mängu. 

Süütunde ja kahetsusega on mul oma rida ja isegi mitu. Nende lahenduste mõte ongi ju, et saaks ikka edasi minna, olla elavam ja mitte tarduda. Kuidagi haagib see teemaderingi minu jaoks vabaduse probleemiga, millest hakkasin mõtlema veel enne filmi vaatamist. Kas vabadus eeldab loomingulisust? Aga nagu filmistki läbi käis, umbes nõnda, et "kõik tahavad praegusel ajal luua, aga keegi ei taha tööd teha", siis jah... tõepoolest; kui ei ole tegemist andeka inimesega, kas on vaja, et ta ponnistaks olla. Kui rumal inimene arvab/tunneb, et ta on vaba, siis võib tal ju sellest kergem olla, aga vaba ei pruugi ta ikkagi olla. 

Mõttekäike vabaduse ja vabaks olemise üle võiksin veel jätkata, aga läheks väga pikaks ja igavaks; veel võiks lõputult tsitaate lisada ja filosoofide seisukohti põrgatada, sest eks väga paljud on selle kohta midagi arvanud.

Olen ikka jalad maas ja pea taevas ning tahaks hoopis mainida üht nähtust, mis selle teemaga seoses pähe torkas/turgatas/tuli. OK, kõik pole andekad, silmapaistvad, aga natuke kuidagi vabalt askeldada ikka on soov; ja siis nad tahavad omandama neid oskusi, mida saaks kasutada oma aia eest hoolitsedes. Ümbrust kaunimaks muutes. Vaba aega millegi nii loomuliku heaks kasutades. Ja nüüd peamine - selline hobiharidus satub valitsejate hukkamõistu ja mõnituste alla, tuleb lõpetada sellise eriala õpetamine raamatupidajatele, müüjatele, keevitajatele jne jmt. Hiljem muidugi otsitakse raha vaimu- ja hingehäirete ja alkoholismi ja rasvumise raviks või toetusteks. Keda huvitab, kas meil on rohkem või vähem korras aedu? Võite oma aia harimist soovi korral võtta ka kui kujundit ja sümbolit ning sellelt kohalt jätkata nii kaugele ja kõrgele kui jaksate või huvi on.