Translate

pühapäev, 16. detsember 2018

Epohhid


Kirikud lõhenevad

Kõndisin kesklinnas,  tänaval kuulsin tuntud jõululaulu Carol of the Bells. Originaalis ukraina Щедрик, heliloojalt Микола Леонтович, esmaettekanne vist 1916. 


Leontovich on Ukraina ortodoksi kirikus pühakuks kuulutatud, täpsemalt on ta märter, sest 1921. aasta jõulude ajal tapeti ta oma vanematekodus tšekistist mõrvari poolt. 

Polegi vaja pikalt arutleda või imestada, miks Ukraina kirik ei soovi enam olla seotud stalinistliku "õigeusu" kirikuga Venemaal, kus patriarhiks on KGB/FSB agent Gundjajev.  





Mõtlesin Kas ja Kuidas


kirjutada mõned laused seoses inimõiguste eest võitleja ja kodanikuühiskonna aktivisti, Brežnevi aja dissidendi Ljudmilla Aleksejeva lahkumisega teispoolsusesse.


Olukorras, kus tema minu kohta ju mõned read on avaldanud. Ehk on isikute ja tekstide vaheline kauddialoog reaalne ja toimiv sidekanal ning  osakese tegelikkuse kujundaja.

Võiks luua ajaloolist pilti ja rääkida rollist. Või  püüda tänasesse päeva tuua midagi sellest ajast, mil isiksustel, trükitud sõnadel, igal eetiliselt aluselt lähtuval teol oli oluline roll.

Mitte ainult üksikute inimsaatuste kujundamisel, vaid suurte sündmuste keskel, poliitiliste laamade nihutamisel. Ajal, mil elamiseks oli vaja sisemist vabadust ja julgust. Mil taustategelased mugandusid. Pigem alistusid. Allusid. Neil vaiksetel targakestel arakestel, ilma viisaka biograafiata tegelastel, pole midagi pärandada. Õnneks on möödas see piinlik aeg, mil vabanemise järel polnud ühtki peidetud käsikirja sahtlist välja tõsta. Mitte midagi! Hale.

Moskva dissidentidest võiks palju kirjutada, analüüsida sugupuud ja perekondlikku tausta, rahvuslikku kuuluvust, varasemat ühiskondlikku positsiooni, haridustaset jne. Aga võib ka lihtsalt kätte võtta ja lugeda Jooksvate sündmuste kroonikat, mida Ljudmilla Aleksejeva kirjutusmasinal tol kaugel ajal ümber lõi. Lugeda nagu eepost.


Olgu muld talle kerge.

Väike lugemine ühest viimastest intervjuudest:
 
Изменить страну очень сложно – мы не Сингапур, увы. Нет, я на народ не грешу, потому что, вы знаете, я историк… Народный характер формируется веками, и мы очень невезучая в том отношении страна, потому что мы, конечно, страна европейская, но мы ближе всех к Востоку, и все наши несчастья начались с Золотой Орды, с XIII века, когда эти монголы попёрли в Европу. Они, конечно, и до Украины дошли, и Киев разорили. Но Киев они разорили и ушли, а у нас-то они сидели 300 лет. А Киев и все западнее нас – все! Они же на нас остановились, западнее было Княжество Литовское. И вот сейчас, не в XIII и не в XVI веке, а в XXI, такая разница в характерах тех украинцев (русские, украинцы – один черт) – тех, кто живет в Украине, и тех, кто здесь живет. Они не пережили эти 300 лет, а вы посмотрите на наше государство: чистая Золотая Орда, как будто не было этих веков.
Посмотрите на менталитет нашей власти – это абсолютные баскаки. Они привыкли, наши чиновники, с этим народом обращаться, как монгольские чиновники обращались с покоренной Россией.

Ja mis siis meil ka uudist 

Mingid politoloogid räägivad, et kõik valimistejärgne on praegu veel väga segane ja ettearvamatu jne. Kõik on selge ja lihtne. Kesk moodustab valitsuse "mõistliku osaga" (shröderlastega) Reformist  ja tugeva tulemuse teinud Hekred jäetakse opositsiooni juhtima, sest nad on ideaalsed lõhkuma parempoolseid ja vastanduma sotsidele. Kohti komisjonides ja siin-seal jagatakse neile sellegi poolest.
Kaja Kallast "nõrgaks liidriks" nimetada on ilmselge kompliment. Keski ja Refi ühishuvi on jätkuvalt võimu ja kohti jagada senisel korruptiivsel viisil. Mõlemate hulgas on ideaalseid marionette, kellele vaid saada pilte pagunitest ja asi vask. 
 
Et uuest valitsusest oleks hea meel rahval ja asi paistaks erilise kompromissina, alandatakse aktsiisi. Mingiminister Ligi räägib siis rahvale raadios ja teles, kuidas nüüd sammume õiges suunas jmt komet. Pisiparteid võib unustada, sest võimu kontsentreerumine ja nomenklatuuri tsementeerumine toimub uuel, kõrgemal tasemel. 
Ida poolt vaadates rahuldav tulemus. Kesk, Reform ja EKRE arendavad tasapisi "lähenemist" ja "tasakaalukust" ning tekitavad piisavalt segadust meie Euroopa ja NATO suhetes ja suhtumistes. 
Lihtne ja töökindel. Muu värk on lihtsalt taidlus või poliitilise elu karnevaliseerimine. 



pühapäev, 9. detsember 2018

President ja maailmalõpp

Teine advent. Lõpetasin eelmisel nädalal väga intensiivse tööprojekti ja võin nüüd rahumeeli jõulupuhkust pidada. Mõtiskleda Jumala poja Jeesuse esimese tulemise üle. Ja pole mõtetki teha katset kirjeldada, kuidas mõte jõuab ühest tulemisest teise tulemiseni ja Kristuselt Antikristusele, ilusalt kohutavale. See ei ole  kellelegi eeskujuks, veel vähem kohustuslik. Nõrganärvilistele ammugi mitte. Tuleb ikka normaalselt funktsioneerida, poes päkapikkude vahelt kingitusi otsida, tuppa kuuse jaoks koht valmis seada jne. 
Nojah, aga loodi ju inimene mõtleva olendina.
 
Vaatan ajalehest, et EV president hakkab ka jõuludega seoses kaarte saatma. Neil on kujutatud vist lapik maa ja mingi laps, kellel on head suhted huntidega (või koertega). Mingis augus on raamatud ja jänes istub nende peal. Kõik on üsna murelike nägudega (välja arvatud selili lamav jänes, kellel on porgand suus ja üsna kama). Traditsioonilisi loomasümbolite tähendusi kasutades selle pildi mõistmiseni ei jõua. 

 Alustada tuleb sellest, et kaart on kujundatud uudsena, traditsioone hüljates, võibolla nendest isegi mitte midagi teades. Pildil inimene loomade, lindude ja kalade keskel. Mingi viletsavõitu õnnetu Mowgli. Huntide ja inimlapsega kaardi juurde oleks eeldanud sõnumit, et 

“The strength of the pack is the wolf, and the strength of the wolf is the pack.”
– The Law of the Jungle

Aga selle asemel on mingi pahustunud maailmalõpu hoiatuskuulutus.  Aga no kui mitte mõelda, siis on tore. Ja tagaküljel on nõukaaja teadvus ja kujundikeel taas metastaasina välja löönud ja seal ta on, progressi sümbol jne - sputnik! 

Variatsioonid - Tarkovski Kiplingi ainetel


 

pühapäev, 2. detsember 2018

Variatsioonid. Dickens

(Erand, postitus toidust) 😱

(Erand küll, aga ma vähemalt ei pane siia fotot supist.)😕

Ei tasu ära põlata seda järjekordset kogemust, mille saate vanalinna mõnes peenemas ja kallimas söögikohas. Jõulukaunistuste keskel ja lõikava tuule käes tänaval tõttavad vaeslapsed, hüljatud vanurid, üliõpilased, tööst väsinud pereemad-isad, võõrsil viibivad komandeeritud ja kõik-kõik, kes te tahaksite korraks pageda sooja ruumi ja kosutada end kausikese supiga - ärge kurvastage, teadke, et nende liiga kallite söögikohtade toidud on maitsetud, puljongid on vesised, pubis pakutav fish and chips on toodud supermarketi sügavkülmast ja enne serveerimist käis korraks mikrolainetes, mis vaevu sulatas kala püdeljaks. Selle kogemuse võrra rikkamana lähete  tagasi oma tagasihoidlikku elamisse ja teate, et säravate tulede taga on mannetu ja sisutu kaup, küüniline ja ükskõikne äri ning suurte kasumimarginaalide jaht. Oma ala meistrid, südametunnistusega kokad ja maitsemeeli erutavad supid-praed-salatid on kusagile mujale läinud.😧

Te võtate kodus sügavkülmast nädala eest küpsetatud pardi luukere, panete selle potti keema ja samas asute riivima porgandit, viilutama sibulat või porrut, lõikuma küüslauku, tšillit, võibolla lisate ka pisut paprikat, panete esmalt pannile koos või ja õliga praadima porgandi, seejärel muud ja praete sedavõrd, et need kõrbema ei läheks, aga levima hakkaksid meeldivad aroomid. Kui potis on puljong omandanud juba värvi ja selgelt tajutava konsistentsi, siis õngitsete pardi kondid välja ja asute nendelt puhastama liha, samas valate panni sisu potti keema. Ja maitsestage soola, pipraga, lisage leht-kaks loorberit, võib nagu ikka panna ka tüümiani, ingverit, valage potti austrikaste ja kalakaste, võib ka pisut Worchesteri, puhastatud liha läheb tagasi potti ja lõpuks peaks sinna riivima ühe apelsini koore. Natuke vaikset keetmist ning siis lisage Tai riisinuudlid, kõige peenemad ja keegi ei keela murda neid lühikeseks, et oleks mugavam süüa. Laske 5 minutit toidul seista ning oma lihtsas kambris nautige kuuma suppi.😄😂
Küll ilma ettekandjateta, kes küsiks, kuidas maitses. 

Lihtne toit lihtsale inimesele. 😸 Ja akna taga sajab lund. Ja ahjus põlevad halud. Ja väljas säravad tuled.

Happy, happy Christmas, that can win us back to the delusions of our childish days; that can recall to the old man the pleasures of his youth; that can transport the sailor and the traveler, thousands of miles away, back to his own fireside and his quiet home!- Charles Dickens