Laulupidu Tartus Liivimaal

Õhtuse supluse järel nautisin eile õues kosutavat jahedust. Õhtu oli erakordselt mahe, nagu on kirjutanud klassik. Esialgu katkendlikult, hiljem märksa selgemalt, hakkas  aeda kostuma laulupeo-tantsupeo programm. Alates ühest pikk-pikast regivärsis laulust, ei teagi, kas oli see kaasaegne improvisatsioon/kompositsioon või muistse üleskirjut' laulu esitus, hakkasid esitatavad teosed aina paremini kätte kostma ja järjest enam mu teadvusse tungima. Kahjuks olin sattunud tantsuprogrammi kuulajaks ja kõrvu jõudsid järjest reinlendrid ja polkad, igatahes sihuke 100 aasta tagune tantsutarbemuusika. 

Täna hommikul ajasin seda peast välja Miles Davisega.  

(Have a cigarette and) relax.

       

Täna tuleb minna lauluväljakule, kus taaslehvib Liivimaa lipp. Paadunud mägieestlase meel läheb seepeale rõõmsaks.  Kui veab, siis ehk säästetakse nõretavalt tundlevas kõneviisis esitatud könekunsiteosseist selle kohta, kuis me essivannemail sada ja viiskümmend aisdad takkasi olla küll keskpaik õenes olnd, aga miel rõemus.    

Ma tahan  küll kohal olla, kui lauldakse "sööge saia, sööge liha" ja "unustage tööd ja piina, jooge õlut, jooge viina!"

Täienduseks eelmisele

Madalmaade kuninganna Maxima on ka suitsetaja. 

Belglaste kuninganna Paola (käesolevaks ajaks troonist loobunud) on suitsetaja (võib-olla praegu enam ei ole, kindlalt väita ei saa). See kuulus 60ndate ühe säravaima aristokraadi imago juurde muidugi.

Briti kuningakojas on kuningannade hulgas viimase saja aasta jooksul pea kõik mingil ajal suitsetanud  (alates Elizabeth II vanavanaemast, kaunist  kuninganna Alexandrast; Elizabethi sellesse ritta pole viisakas (vb pole ka alust) panna).

Monaco vürstinna Grace suitsetas ja riburada suitsetavad ka teised naisliini jätkajad. Euroopa printsesse-suitsetajaid ei jõua muidugi üles lugeda. Araabia päritolu valitsejannadele jätkem nende hinnatud privaatsus.
Igatahes on suitsetades üsna lihtne pingevabalt ja usalduslikult suhelda, formaadi ja stiili eripära.

Ei taha suitsetamist propageerida ega soovitada, aga suitsetajate stigmatiseerimine ja üleskutsed see keelata, on eelkõige tunnistuseks, et inimestes elab kihu totalitarismi järele.   

Kuidas taanlased Dannebrog'i said

Täna on see päev, mil pean avalikult kirjutama Taani lipu teemal. Olen mõnel korral keskaja uurimisele pühendunud ajaloolastele oma lihtsat versiooni selle lipu ilmumise kohta lühidalt jutustanud. Mitmeid aastaid tagasi. Aga tundub, et see pole eriti populaarseks saanud. Kas keegi ajaloolane meil või mujal on sama versiooni esitanud, pole viitsinud uurida. Niisiis lühidalt.

Teame, et taanlased peavad lahingut Tallinna all. Kuidas see konflikt tekkis ja kuivõrd see lahing oli taanlaste poolt ette kavandatud, me võime vaid oletada. Pigem vist mitte.  Kui aga juba lahing täies hoos oli ja kohalikeni jõudis arusaam, et nad jäävad alla, siis tegid nad liigutuse, mida varemgi, 12. sajandil ja meist lääne pool, mõned linnad/linnused olid teinud. Nimelt püüdsid linnad ristisõdijate lähenemist märgates müüridele heisatud ristilippudega märku anda, et linnas või linnuses on (teiste hulgas ka) kristlased. Sageli see praktilise meelega ja lõpptulemusele keskendunud sõdijatele eriliselt korda ei läinud, aga tasus proovimist. Väga võimalik, et ka Tallinna juures püüti ristilipuga märku anda, et tegu pole paganatega ja võiks asju läbi rääkida jmt. Kui lipp müürilt/linnuse ümber olnud puittarandilt vmt alla kukkus, mõjus see taanlaste väele muidugi hea ettekuulutusena ja tõstis võitlustahet. Eks ta siis taevast langes ja pisut enne lahingu (taanlastele) võidukat lõppu. Selline raudne ja realistlik võiks olla selle legendi alus. 

Aga muide - Taani kuninganna suitsetab, Norra kuninganna suitsetab, kui Kersti Kaljulaid ka suitsetaks, siis me saaksime haruldaselt hea võimaluse arendada hoopis tihedamaid suhteid nende riikidega.   Aga Kersti hoopis jookseb. Soliidsed inimesed ei jookse kunagi.

Spordist ja toidust

Kas on veel keegi peale minu, kes pole kunagi lugenud ühtegi Tänakut puudutavat uudist? Kahtlen.

Ainus spordiala millest ma midagi tean ja tavaliselt vaatan, on tennis. See on ka ainus ala, kus on aukohal teatud rüütellikkus, viisakus, traditsioonid. See on õilis ala. Ja  seda vaadates sirutub mu käsi kõigi mõeldavate tubaste võimlemisvahendite poole. Vaatan mängu ja teen innustunult harjutusi. 

Ma ei eita, et selles on koomiline element olemas.

Hoiatus! Põnevamate kohtade peal võib tähelepanu olla sedavõrd häiritud, et paigaljooksu käigus võib jala murda vmt. Ikka omal vastutusel, eksole. Nüüd lõppes French Open ja ma kardan, et lihased hakkavad jälle kärbuma. 

Veel on päästvaks õlekõrreks ratas; kui tahtejõule panustada, siis ratas+ ujumine. Igal suvel kahtlen, kas see ikka on reaalne ja teostatav. Aga vahel on.

Elektrirattad vuravad Tartus ringi ja tunduvad esimestel päevadel olevat eriliselt populaarsed. See on äge. Kui see süsteem suudab püsida, siis on tegemist väga hea ettevõtmisega.

Ei viitsi pikalt lahata, kuidas Kersti Kaljulaid ja mitmed teised ametlikud isikud sattusid ÜRO istungitesaalis ekstaasi. Millise riigi delegatsioon, millise otsuse puhul, oleks seal varem sellist vaatepilti pakkunud? Kui fännid lemmikmeeskonna värava puhul tribüünidel või kodus selliseid žeste teevad, on see loomulik; mõne kontserdi ajal iidolit tervitades ka.  

(Vist ei ole varem maininud, et uusi inimesi tööle võttes ma muidugi kontrollin nende netikontosid ja tavaliselt ei võta tööle neid, kes poseerivad V märki näidates (kui see on koos plasttopsiga, pokaaliga vmt, siis raudselt ei võta). See on liiga labane, kiisud.) 

Loodetavasti me nüüd hakkame tegelema mõningate aafrika probleemidega (suur HIVsse nakatunute arv, narkomaania, vaktsineerimine, arstiabi kättesaadavus, transpordisüsteemi arendamine, vaesuse vähendamine jmt). Mingi edasiminek võiks ju olla, vähemalt prooviks.   

Aga lõpuks kõige olulisemast - toetage Eesti põllumeest ning minge turule ostma kodumaist värsket kartulit. Unustage makaronid ja mis muud talvel sõite, ning nautige, kuni see lühike hooaeg kestab.

Kui keegi vaidleb vastu sellele, et meie värske kartul keedetuna kuulub maailma 10 maitsvaima toidu hulka, siis ma olen valmis appi võtma rahvusvaheliselt tunnustatud kokkade vastavad kinnitused.   

siis tõsteti ta üles nende nähes

Täna on Kristuse taevaminemispüha. Võiks arvata, et Õlimäel, kohas, kus see aset leidis, on uhke katedraal, aga seal seisab viimased tuhat aastat hoopis imeväike kabel, mille põrandas on raamitud kivi Jeesuse viimase maale jäetud jalajäljega. 

Kunagi selle ümber paiknenud kirik on ammu hävitatud.  Võrreldes teiste lähikonnas asuvate kirikutega, külastab seda kabelit suhteliselt vähem inimesi. Selles kohas aset leidnud sündmus on sisuliselt Kristuse ülim nähtav triumf ja samas ka lõplik kehaline lahkumine oma õpilaste keskelt. Selle sündmuse kohta esitatud kirjeldused on äärmiselt napid. Päris kindlasti ei ole Piiblis selle kohta öeldud midagi ülearust. 

Omamoodi kuiva huumoriga on mainitud, et kaks valgeis rõivais meest vahetult selle sündmuse järel laususid  jüngritele: "Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole?" 

No võiks ju arvata, et sel kohal peaks seisma kõige suurejoonelisem katedraal ja selle kohta oleks Piiblis mitu lehekülge kõrgelennulist kirjeldust, aga kõik on hoopis teisiti.

Varblane peos

Hea päeva algus - päästa lind. Kass tõi hommikukohvi ajal aknast sisse karates tuppa oma jahisaagi. Varblase. Südikas lind avaldas vastupanu ega tahtnud kassiks saada  ja mul õnnestus ta ära korjata ning pihkude vahele võtta. Viisin õue ja lasin jälle vabadusse. Pisut sulgi  küll jäi põrandale.

Varblane lendas üle kuuri katuse sirgelt minema

ja kadus.

No vot siis. Säutsuja.

Täna vaatasin korraks suuremate ajalehtede võrguväljaandeid, kus jätkuvalt avaldatakse viimastele kuudele iseloomulikke valvetekste eesti ühiskonna lõhestumisest. Paneb imestama, kui madalale asetatud lati alt suudavad härjapõlvlastest ajakirjanikud läbi joosta.

Mind isiklikult helbekeste ja helmekeste sõda ei puuduta.

Kaua võimu nautinud jõududele on iseloomulik, et kui ähvardab võimult tõrjumine, käiakse välja argument "kui meie ei valitse, saabub suur segadus". Väidetav lõhe ühiskonnas olekski nagu külm ja pehme kodusõda. Suurt segadust peljates  teevad inimesed valiku vähema halva kasuks. Mistõttu mitmesugused autoritaarsed režiimid omavad stabiilsuse tagamise sildi all küllaltki tugevat toetust. Meie massimeedia, reformarite ja sotside väga valulik reaktsioon uue valitsusliidu moodustamisele viitab selgelt demokraatia nõrkusele ja tõsiasjale, et parem olnuks neid juba varem opositsiooni saata. Praegusel hetkel ei ole probleem mitte EKRE ja uus valitsuskoalitsioon, vaid poliitikud, kes üheaegselt Eesti mainet kahjustavad ja samas tõstavad kisa Eesti maine kahjustamise pärast. Eeldades, et nende inimeste IQ on umbes keskmise taseme ülemises osas, siis ilmselt on nad oma tegevuses teadlikud ja küünilised.

Kui EKRE valitsuses on halb, siis see ei tähenda, et reformarite ja sotside praegune tegevus olukorda veel halvemaks ei muuda.

Need, kes praegust olukorda kainelt vaatlevad, näevad muidugi läbi, millist poliittehnoloogiat, populismi ja ebaproduktiivset tegevust end tõrjutuna tundev nomenklatuur praegu viljeleb. Ja lisaks tegutseb avalikult antud lubadusele vastavalt lähemas tulevikus selle nimel, et riigi toimimist paralüseerida. 

Tänases Tartu Postimehes ilmunud  Jüri Kõre  adekvaatset arvamust toimuva kohta soovitan soojalt; head rahulikku lugemist.

Kreekasse ja tagasi

Miks on nädalane puhkusereis hea?
Kuna - telerit ei vaata, raadiot ei kuula, ajalehti ei loe, netis ei käi.

Võõrad linnad, pisut erinev temperatuur (sh merevesi on ujumiseks talutav) ja temperament, teine rütm, teistmoodi suhtluskultuur, erinev menüü, teised maastikud ja võõrad taimed.

Vanemad varemed ja uuemad vanad mälestised, meeldejääv pererestoran, paar rooga elukatest, keda varem pole juhtunud sööma ja mõned maitsvad toidud, mis küllap mahuvad nimetuse  "kreeka toit" alla. Viimase tüüpiliste roogade osas ma kahjuks ei jaga osade mu sõprade kompromissitut vaimustust. 

Kuidas möödus üks nädal. 

Esiteks - ujuma. Meri tüüne, ca 19 C ja kohe sain linnukese kirja. Hiljem jalutuskäik, ikka ilma linnaplaanita, et omandaks kiiremini olulisemad suunad. Uuringud "Poodide toiduvalik" ja Tänavakohvikutes pakutav". Järgmisel päeval - vanalinn ja kohalikud riidepoed, varjatud salaaiaga kohvikud. Reisikott võib minnes kaaluda vaid 4 kg, sest riideid on soodsam osta kõikjalt mujalt kui Eestist. Ja kohalikust poest ostetud riided aitavad sulanduda. 

Kolmas päev - väljasõit parimasse lähikonna randa ja päikeseloojangu tähistamine soumaga ja

kohaliku veiniga. Neljas ja viies päev  -  kohalikust reisibüroost hangitud reis tähtsuselt teisele vaatamisväärsusele ja küllalt heaks hinnatud randa, õhtusöök kõige rohkem lootust andvas restoranis, uitamised huupi. Kuues ja seitsmes päev - vanalinn ja muuseumid, paleed ja lossid, hängimine ja tšillimine ning hea varjuline laud tänavakohvikus sigina-sagina jälgimiseks, rand (teadmisega "ma ei põlegi ära", mis muidugi oli ekslik), eriti valitud ja 50% täppi läinud õhtusöögid (ooo värske mõõkkala; ja nooo... kreeka buffee).

Selline mitte pretensioonikas programm ja puhkus. Suveniirideks mõned liitrid tsipouro't. Kes soovib soovitust maheda tsipouro asjus, siis Tsilili perekonna tsipourole on 2018 aastal Brüsselis omistatud Hiiglaslik Kuldmedal ja mahedama grappa poolehoidjatele see kindlasti sobib. Ja kõik soumad, mida juhtusin proovima, on samast koolkonnast.

Teenindus kohvikutes ja restoranides erineb olulistes detailides sellest, mida nt eile hommikul kogesin Tartus rae platsil Pierre'is. Mulle mõjub väga rahustavalt ja pakub rahuldust 10% tipi andmine, aga kuidas saaks seda anda tüübile, kes toob kohvi lauda ning seejärel osutab, et "suhkur on meil seal laua peal". Klient tõusku, mingu ja toogu ise endale vajalik suhkur.  Tuhatoos jõudis lauda juba 20 minutiga jne jne. Väljaõpe ja hoolimine meie ettekandjatel on kestvalt olematu. Kreeka kelnerid olid abivalmid isegi olukorras, kus laua lähedusest oli vaja minema peletada üks üle tänava lõugav ork, kes siis pettunult pobises "räägin kui tahan". Üldiselt oli kõik sedavõrd ette valmistatud, et juba eos oli välistatud kontakt vene turistidega. 

Kolmandal päeval kodus niitis viirus mu jalapealt. Tore on jääda haigeks kodus ja mitte reisil. Kui eelpool olevas tekstis on märgata mingit sonimise elementi, siis võib selle kanda veel mitte taandunud haiguse arvele. Haiges kehas terve haigus.