Pärnu rahutused 1973

Postimehe kirjastus avaldas raamatu endise kgb-lase mälestustega, autor Vladimir Pool: „Minu elu ja teenistus KGBs“ ja KUKU raadios loetakse seda selle nädala raamatuna rahvale ette. Lehitsesin seda teost poes ja ostma ei hakanudki. Põhimõtteliselt ei pea õigeks sellisele autorile raha andmist. Eks ta saab mingit eripensioni Venemaalt ja midagi maksab talle ka Eesti, ma arvan. 

Suhtumiselt on sm Pool ilmekas näide selle kohta, et pole olemas endisi kgb-lasi. Sõnakasutust on keegi mingil määral küll toimetanud, aga kgb-lane kumab paljudes kohtades siiski läbi.

Üldiselt oleks praegu parematki teha, kui sellest raamatust kirjutada, aga eile ette loetud osa 1973. aasta 15. juuni Pärnu noorterahutuste kohta ajendas siiski kirjutama. Lähiajalugu on meil seni siiski kehvalt uuritud ja dokumenteeritud ning kindlasti kirjutab mõni püüdlik tudeng järgnevatel aastatel mõnes uurimistöös neist sündmustest Poolile tuginedes. Sestap' siis mõni sõna sel teemal.

Miilist sündmuspaigal juhtunut seletamas

Sündmuste käik. Pärnu Vallikäärus toimunud peole sisenesid mõned noored ilma piletita (olen Pooliga nõus, et sealt saavad sündmused alguse). Üks piletita isikutest kandis silmatorkavat värvilist särki, mille tõttu ta mõni aeg hiljem tantsuplatsil ära tunti ja veeti miilitsate poolt autosse. Tavapäraselt tunti sellist miilitsate kongi "kaineri masinana" ja noormehe hüüete peale "miks te mind kinni võtate, ma olen kaine," muutusid noored väga rahutuks. Noormees transporditi minema, aga vihased pidulised keerasi kummuli miilitsate samas seisnud väiksema ("sidrun"), nn "villise" tüüpi masina. Tantsulka katkestati ja rahvas marssis läbi linna miilitsamaja juurde, et kinni võetu vabastada. 

Miilitsamaja pilt toimikust

Miilitsamaja juures keerati ümber ja kõigutati veelgi miilitsa ja kohale kutsutud tuletõrje masinaid, meeleavaldajaid tuli juurde, eriti lisandus kõrval asuva kutsekooli õpilasi ühiselamust, miilitsamaja aknaid hakati sisse loopima, samuti loobiti puruks osaliselt maja kattev tumedast klaasist fassaad. Kuna miilits ja tuletõrje olukorda valitseda ei suutnud, kutsuti appi sõjavägi Pärnus paiknenud keemiaväeosast. Sõdurid tarvitasid noorte pärnakate vastu peamiselt vöörihmasid ja noored pudenesid laiali, kinni võeti nii palju kui suudeti ja põhilised sündmustest osavõtjad tuvastati märgade riiete järgi, kuna tuletõrje oli jõudnud rahvast pisut kasta. Kesklinna paigutati sõjaväepatrullid. Seoses rahutustega peeti kinni ligikaudu 50 noort, tuvastati märksa rohkemaid,  kaheksale mõisteti osavõtu eest massilistest korratustest vabadusekaotus 1,5 – 4 aastani. 

Tüüpilisi Pärnu mässajaid 1973; foto toimiku ühest paljudest sarnastest lehtedest

Sündmustega seoses vallandati Pärnu miilitsaülem alampolkovnik Raidla.


  UURIMISTOIMIK Riigikohtu arhiivist Tartus, Kriminaalasi nr. 33128 (R286) S. 2249, n. 8.

Toimikus leiduvad pildid miilitsamaja akendest ja fassaadist on tehtud järgmise päeva hommikul, mil suurem osa klaase oli juba asendatud, sest klaasimiskoja mehed käsutati tööle juba öösel. 

Pärnu rahutusi on väga valesti meenutanud (eksib kuupäevaga väites, et mässati vastu 9. maid '78 ja muud) ka  endine kommunistlik keskkomitee tegelane Laanemäe, kes avaldas ligi 250 leheküljelise teose „Kümme aastat valges majas“, alapealkirjaga  „Ausalt ja avameelselt“.

Eelpool kirja pandust võib jääda vale mulje, et ENSV-s elasid pahad noored, kes polnud viksid ja viisakad ega pesnud hambaid hommikul ja õhtul. Aga selle kummutame koheselt. 

Lätlased tegid võrreldava korraliku mäsu alles 1977. aastal Liepajas, aga esines seal tol õhtul meie  Polyphon... mis oli ju siinmail hinnatud selliseks so-so bändiks.

Mis silma jäi

Ju neid nimetatakse vist sulgpilvedeks, mis eile õhtupoolikul kõrgel taevas ujusid.

Ja halolist värvidemängu oli pilvedel siin ja seal näha.

Jaaniõhtul toodi kingituseks (nii kuidagi juhtus, pisut ebatavalisel päeval) raamat. Peene nimega Refuugium. Raamat on väärtuslik, aga mitte kõige huvitavam juhul, kui puudub sügavam huvi Tallinna Toompea kruntide pindala (mõõdetuna jalgades) vastu. Riivamisi on seal tsitaatidena juttu ka elust ja inimestest, suguvõsadest. Nt on mõned read Conrad von Roseni kohta, kellest sai Louis XIV juures marssal ja markii. Kas ta oli ka üllas sõjapealik sel musketäride ajal, tundub natuke kahtlane.  Inglismaa kuningas James II igatahes nimetnud teda korra bloody Muscovite, mis on ju tore sõnademäng.👉

Üheks põhjuseks, miks kuningas sellise hinnangu andis, oli von Roseni kava rünnata piiratud linna inimkilbi varjus, mis James II sekkumisel küll ära jäi. Kui siit mõttekiirusel tulla tänasesse päeva, siis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee tänane otsus anda Venemaale tagasi õigused, mis sellelt seoses Krimmi annekteerimisega ära võeti (kus  venelased kasutasid inimkilpide taktikat), on üheselt häbiväärne. Nüüd siis selline sigadus, mille putin isikliku heaks kiitis, on neetud veriste kätega moskoviitidele andeks antud. Kenad eurooplased. Legitimeerisid sõja Ukraina vastu. 39. aasta häbiväärsed kokkulepped ja järeleandmised Hitlerile jäävad ilmselt paralleelina ja võrdlusena nüüd juba nõrgaks.  

26. juunil 1945 kirjutasid 50 riigi esindajad alla ÜRO hartale, mis on selle organisatsiooni alusdokument. Kui natukenegi lugeda selle teksti esimesi ridu ja võrrelda reaalsete poliitiliste otsustega, siis kaob suur osa lootusest, et praegusel ajal ükski rahvusvaheline organisatsioon veel riikide vahelisi suhteid ja poliitikat suudab mõjutada ja arenenud demokraatlikel riikidel jätkuks tahet tagada rahvusvaheliste kokkulepetega sätestatud maailmakorda. 

We the peoples of the United Nations determined

- to save succeeding generations from the scourge of war, which twice in our lifetime has brought untold sorrow to mankind, and
- to reaffirm faith in fundamental human rights, in the dignity and worth of the human person, in the equal rights of men and women and of nations large and small, and
- to establish conditions under which justice and respect for the obligations arising from treaties and other sources of international law can be maintained, and
- to promote social progress and better standards of life in larger freedom,

And for these ends

- to practice tolerance and live together in peace with one another as good neighbours, and
- to unite our strength to maintain international peace and security, and
- to ensure, by the acceptance of principles and the institution of methods, that armed force shall not be used, save in the common interest, and (...)

Samal teema, vt eelmine

Tiit Aleksejevi ja Guntars Godinši kõned eilsel laulupeol olid päris head, eriti viimasel.

Ei olnud varem kuulnud, kuidas kõlavad  värsid Kalevipojast läti keeles. Täitsa 👌
Kui nüüd saaks Mesipuu peast välja... Mis küll aitaks... Ehk läti jaaniõhtu laul