Viirus, lill ja liblikad

Läheb soojemaks, busse tuleb liinidele juurde ja reisijaid on juba sedavõrd, et kõik ei istu enam mugavalt üksi kahel istmel nagu meile meeldib. Aga Tallinn-Tartu rongis on inimesed juba tihedalt koos ja vahel tuleb ka seistes sõita. Eks 

vaatame, mis tulemused sel nädala pärast on.

Hea tuttav, kes poolteist kuud tagasi kõikjal  kuulutas veendunult, et viirus on pmõtteliselt maailma lõpp, rääkis mulle nüüd, et liialdatult reageeriti ja majandust kahjustati ja polnud ju midagi jne. Kõik muutub, möödub ja ununeb. Aga reaalsus jääb. 

Isegi siis, kui reaalsuse osake on nii väike, nagu viirus on. Teda ei saa võita tavarelvastuse ega tuumarelvade abil, hübriidsõja võttega teda ei seljata, propaganda tema vastu ei aita. No ja tuleb tunnistada, et parim kaitsemeede on meditsiin. oh fck... 

Reaalsust tuleb ikka tunda. Mitte arvata, et seda saab kuidagi painutada. (Tundma on eesti keeles selles mõttes oivaline sõna, et selle alla mahub nii arusaamine ja oskamine, kui ka see, mis otseselt seotud inimest valdavate tunnetega. Tore, väljendab mingit terviklikkust. Kui ma midagi tean, siis ma tunnen seda. Tunnen ainest. vnt "Tunnen seda mootorit." Ja tunnen mõnda inimest. Samuti nagu ka erinevaid tundeid. Kuidas siis reaalsus teisiti me jaoks käia saaks, kui ikka läbi tundmise. Ja tagatipuks ka äratundmiseni jõudmise. Mõistuse ja tunnetega, kui lubate. 😸)  

Ja jõuamegi loodusvaatluste teema juurde. Kui korraks lühidalt peatuda umbrohu 👆 teemal, siis ma pole päris kindel, et see ei kao. Võilillede käsi käib veel hästi, aga eelmisel aastal istutasid mu vanemad oma aeda kaks paiselehte. Otsisid tervest ümbruskonnast ja tõid üsna kaugelt kohale. 

Va paiselehe, keda kui suurt nuhtlust on aias aina hävitatud. Ja karmid näivad olevat ajad ka kõrvenõgeste jaoks, sest neile meeldib, kui mullas on rohkelt fosforit, sestap nad hoidsid inimeste ja pudulojuste lähedusse, aga nüüd... ajad on muutunud. 

Eelmisel aastal hakkasid mul lillepotis kasvama kaks eiteakust sinna kolinud nõgeseseemet ja ma kastsin neid ja lasin akna peal kasvada. Vot et kõik vaataks. ÖÖ

 Ja lõpetuseks midagi otse Parnassoselt. Parnassius mnemosyne. 👆

 Eestis tuntud kui  mustlaik-apollo.

  👈

Tuulehood ja virvendused

Eriolukorrale tõmmatakse täna joon alla. Käisin eile looduses, märkasin talvikest, kes laulis "siit, siit, siit saab Riiga". Väga õige.👉

(Hea pilt see pole. Tegin  viletsa pildi. Aga kinnitan, et see ei ole orav.)

Kohati on huvitav korrelatsioon  viirusega toimetulemise ja riikide keskmise intelligentsusnäitaja vahel. Üldiselt mida kõrgem viimane, seda edukamalt on õnnestunud levikut piirata.

Erandite hulgas on muidugi Venemaa ja Rootsi.

Nemad ikka kipuvad erandlikud olema ning neid mõistusega mõista enamasti ei olegi võimalik.

Laupäeva hommikul loen Postimehest, et Rootsis tähtsal positsioonil olev eesti päritolu perearst räägib meile, et see on linnalegend, et Rootsi püüdleb krooniviiruse suhtes ajada poliitikat, mille eesmärgiks on karjaimmuniteedi teke. Õhtul loeme ERR-ile asja tutvustava Rootsi endise peaepidemioloogi Johan Giesecke öeldut, et  Rootsi valitud tee viiruse vastu võitlemisel on ainuõige ja selle eesmärgiks on karjaimmuunsus ja lisaks olla sama teed minemas ka Taani, Norra ja Soome. "Nad imiteerivad Rootsit." wow. Tuli meelde putini telepöördumine  moskoovia elanikele mõne päeva eest; natsliider kinnitas, et venemaa saab nii väga hästi hakkama, et teised riigid järgivad mordori eeskuju. Et kremloidid  nakatunute ja surmade arvuga tugevalt manipuleerivad (regioonid annavad edasi numbreid vastavalt soovitatud piirmäärale), et kodanikud juba väljale lastakse, pole üllatus. Nagu ei üllata, et rootsi iga  kodaniku pähe võibki korraga mahtuda vähemalt kaks vastandlikku seisukohta, mis üheaegselt õiged tunduvad.  Kuna Rootsi on sedavõrd ideologiseeritud maa ja individuaalne mõttetegevus ning üldisest eristuv seisukoht on seal tabu.

IMHO tegid Eesti riik ja eesti inimesed sel kummalisel ajal õigeid samme ja valikuid. Peagi on olukord tõenäoliselt üsna sarnane eelnenud harjumuspärasele. Üldjoontes eeldaks, et väike ja keskmine ettevõtlus tärkab pisut vintsutatuna,  aga nagu rohi (mis sel kevadel on ka väheke niru). 

Ja tuul puhub, puud õitsevad.

Taas külvatakse ja istutatakse.

Ilm on vilets ja raha on vähe.

Muidugi sätivad oma hääle esivirisejate eeskujul paika kõik need, kes seeläbi loodavad igirahulolematutele meele järele olla ja publikut veenda, et nemad lahendanuks olukorra suisa hiilgavalt ja ei mingeid ebamugavusi.

Selline praktiline alatus, vist mahub  utilitaarse eetika raamidesse.

Ja lõpetuseks... et ma ikka tegutsen edasi lokaalselt, järelikult võin vabalt globaalselt mõtelda, eksole.

Ma ei usu, et eksisteerib üldse tõsiselt võetav "majandusteadus", seepärast julgen pakkuda, et mõistlik oleks pärast Chinese Communist Party viirust osa tootmisest  Euroopas taastada lõpetamaks olukorda, kus "kõik jupid tulevad Hiinast". Ma mõistan, et investeeriti, toodeti, teeniti, aga sama trendi jätkudes ei ole Euroopal peagi enam mingeid häid väljavaateid.  Olla sihtkoht turistidele Hiinast?  Üks suur tore disneyland.   Samas kui eurooplased on üsna kehvad teenindajad. Ja siit tulenevad järeldused.

 Sai kirja palju lühiajalisest, ajutisest, vähetähtsastki... keskpikasperspektiivis vaates.
Seepärast lõpetuseks midagi, mis kõlab üle aegade, on kestev ja olulisem.