Tarkusepäev

Mingi dispuut kommunismi (ja marksismi) üle tabas kesk suviseid päevi pahaaimamatult toimetavaid kodanikke. Kommunismi pooldajad väitsid, et praktika pole miskigi tõe kriteerium. Kahjuks see pull hakkab vist vaibuma.  Nostalgiaüritus kohalike valimiste kavas?

(Ehkki eks minagi olen kohanud neid 60ndate lõpust pärinevaid professoriks sirgunud mehikesi, kes silmade põledes tormavad idaeurooplastele selgitama vasakpoolse maailmavaate ülimust jnejne.)

Nojah, jama sai selleks korraks läbi, hulk Suure Tüürimehe tsitaate jäi kasutamata. Noored seltsimehed ei pruugigi nüüd teada saada, et "Marksism pole dogma, vaid tegevusjuhend," nagu õpetas seltsimees Mao.

Järgnevalt vastumeelselt... eelnenuga lähedasel teemal 

Lennart Meri vaim ka ei suuda ära seletada sellist mandumist. 

Kohalikud valimised on seni Sõõrumaa, Mõisa ja Savisaare šõu. Ajakirjandus innukalt nende sabas. Ja põhiline alles algab.
Eesti on kahanenud Tallinnaks ja viimane Lasnamäeks. (Ootan, et minu ennustus, et EKRE, kes oma ülesande (toimida spoilerina rahvuslikul ja konservatiivsel tiival) on edukalt täitnud (hea tulemus, kremli poliittehnoloogid ja Mart Helme), teeb Tallinnas Savikale vastandudes samuti hea soorituse ja paneb siis leivad temaga ühte kappi.)

Palju õnne! 

 

"(...) kui elame kagebešnikute linnas, siis on valik, kas siit linnast lahkuda või nendega koos olla," ütles täna Jüri Mõis. Kehvad valikud. Jüri tahab, siis kutsub: "Tulge kõik Tallinna!" Aga tahab, ütleb: "Minge minema, kui ei meeldi!" Tegusa Tallinna kõneisik.  Teeb selgeks, et on OK olla KGB 5. osakonna endine (bõvajet/ne bõvajet?!) töötaja ja pealinna volikogu (või tulevase linnavalitsuse) liige. Ajaloos ei ole kelnerite, miilitsate ja KGB-laste vahel mingit antagonismi täheldatud.

Hääleta savisaarlaste ja tegusate ... (mh? ah?)  bloki kandidaatide poolt!

 Ae, Viktor Kozlov! Paki Pihkvas asjad kokku ja tule Tartusse kandideerima! Palametsa valimisliidus ning Neinar Seli Tegusa Tartu nimekirjas. Hannes Astok kõneisikuks ja tulemus tuleb.  

Põhimõtteliselt tühjusest

MäluWingerPussid

Möödunud paarist nädalast meenub vaid paar huvitavat paika, nähtust, seika. Ilus inimtühi Narva- Jõesuu rand. Vesi 17-18 kraadi, natuke meretuult, vaikne laineloks, päike, liiv, sinine taevas. Rahu.

Veneetsias ja Barcelonas rahvas pole rahul - turistide tohutu hulk segab; aastaid kasutult kurtnud, on raevukamad kohalikud hakanud seda omal käel klaarima. (Narvas ja Narva-Jõesuus  probleemi pole.) 

Paides pole vist ka suurt turistide voolu. Oli arvamusfestival hulga arvajate ja publikuga.  Jäi mulje, et arvamust avaldasid mõnedki, kel niigi on kohti, kus kuulutada. Mõni arvamus tundus vähe parem, mõni siiras ja murelik, aga pisut imelik. Aga kui elu ja inimesed on imelikud, eks siis arvamusedki.  

  
Juhtumisi mulle meeldivad nii Veneetsia kui  Barcelona. Vaiksemad kohad ja vaiksemal ajal.  (Ezra Pound (pildil) on arvanud, et paratamatute väikeste ebatäpsuste tõttu võib mõni tõene arvamus jääda välja ütlemata, kuna väljendaja väsib enne, kui suudab selle õigesti/täiuslikult ja lõplikult sõnastada.)   (No ja siis võib festivalil joonistada õhku lõputult neid figuure, et "siin ma ei ole teiega nõus..." ja "antud kohal ma pean teid parandama...". "ma siiski arvan, et...".)

Võib-olla arvamuste heietamine odavdab ja vähendab sõnade võimu ja mõju? Võib olla, et meil on väga vähe neid, kelle sõnadel on oluline mõju. Ja võib ka olla, et kui keegi ei hooli mingist sügavamast mõttest, siis sõnadel ei saagi mingit võimu olla.

Värskete arvamuste hulgas unustamatu on nörritatud kuulaja pöördumine, mis Postimehes rahvani toodi:   «Miks peab Vikerraadio hommikuprogrammis kõlama seksuaalperverssusi kirjeldav laul? Juhuks, kui Anu Välba inglise keelt ei oska, ma võin seletada. Lugu räägib Ameerika noormehest, kelle agressiivne naisõiguslane anaalselt vägistab, mille tõttu peategelane homoseksuaaliks muutub. Hiljem kirjaldatakse sadomasohhistlikku seksi, «kuldset dušši» ning meestevahelist oraalvahekorda. Mitte et mul oleks midagi selliste seksuaalpraktikate vastu, aga ma ei soovi, et mulle neid hommikukohvi juues kõrva topitakse! Kas see on Vikerraadio uue peatoimetaja ametlik programmipoliitika?» (Kirjapilt Postimehest  & muutmata.)

Eksole, selle laulu saatel juba kohvi ei joo, eriti kui inimene on võimeline käigult laulu sõnu jälgima. 

(Aga samas on  loetletud seksuaalpraktikate pooldaja. 😸)
Tõesti hull värk:

Hey there, people, I'm Bobby Brown 
They say I'm the cutest boy in town
My car is fast, my teeth is shiney
I tell all the girls they can kiss my heinie
Here I am at a famous school
I'm dressin' sharp and I'm actin' cool
I got a cheerleader here wants to help with my paper
I'll let her do all the work 'n' maybe later I'll rape her
Oh God I am the American dream
I do not think I'm too extreme
An' I'm a handsome son of a bitch
I'm gonna get a good job 'n' be real rich
Get a good, get a good, get a good, get a good job...
Women's Liberation
Came creepin' all across the nation
I tell you people, I was not ready
When I fucked this dyke by the name of Freddie
(...)

On neid, kes selle ja teiste Zappa laulude saatel on kodus laua taga inglise keelt süvendatult õppinud ja matemaatika, keemia ja füüsika valemeid püüdnud meelde jätta, koduseid ülesandeid lahendanud, sisseastumiseksamiteks valmistunud, NLKP ajaloo arvestuseks materjale omandanud jmt (alates 1979. aastast, mil plaat ilmus, kuni ainupartei (viisaka programmi)poliitika krahhini (olgu teile hoiatuseks, kombekad kodanikud), misjärel osa mainitud distsipliinidest kadusid). Õpitu kõrval on see laul paralleelselt loetletuga (ja mõnevõrra pareminigi) omandatud. Lisaboonuseks on teadmine, et sõnade taga võib olla mingi hoopiski erinev tähendus. Oi-oi-oi. 😱

(Iroonilised tekstid olid Zappal muusika kõrval teisejärgulised, kaval plaan, et loomingu vastu huvi äratada, aga OK.) 

  
Vaclav Havel pakkus Zappale kultuuriministri kohta, aga Zappa ei võtnud seda kahjuks vastu. Võib-olla tervise pärast. 

Igatahes ma olen Zappa poolt
 ja Zappa oli meie poolt. 

Oleks ERR-i kavas lisaks veel Captain Beefheart, King Crimson, Led Zeppelin, The Velvet Underground, The Grateful Dead jmt, siis oleks meil varsti teistsugune ja parem valitsus. Ja hoopis uued erakonnad.

Teine külm sõda, järg

Uued sanktsioonid Venemaale 

 

We’re on the road to a new Cold War 

kirjutas The Washington Posti toimetus 31. juulil. 

 

THE UNITED STATES and Russia have descended to a new low point in relations, with waves of sanctions and escalating retaliation. Twenty-five years after the Cold War ended, relations are back in a deep freeze. What happened?

The current tension did not come about because the United States suddenly wanted its old adversary back. What happened is a response to bad choices taken by President Vladimir Putin of Russia. These choices were made deliberately in Moscow, perhaps for Mr. Putin’s own reasons of domestic politics and foreign policy. They are the main reason for the tension that now exists. Jne.

Ettekujutus olukorrast ja hinnang selgineb. Samas Saksamaa välisminister (va Schröderi kasupoeg) on ilmne putinist. (Ehk saab lähitulevikus mõne Gazpromiga seotud ettevõtte nõukogusse.) Venemaa kasuks võtab sõna ka majandusminister Brigitte Zypries (samuti Schröderi poliitiline lapsuke). Ikka tahaks müüa köit. Ja Brüsseli esmane reageering Trumpi poolt allkirjastatud uutele sanktsioonidele on hale. Kuidas EU Venemaad ohjeldada tahaks, see jääb arusaamatuks.
Taas on näha, et üks Bill Browder suudab rohkem, kui Euroopa Komisjon. Varemgi on üksikisikud vedanud suuri protsesse liikuma edukamalt kui valitsused, parlamendid, komisjonid jt (nt Charlie Wilson või Lech Wałęsa).  

(Kui Euroopa Liidu eesistujamaa Eesti välisministrilt keegi nüüd seisukohta päriks, siis vastus tuleb vist Arnold Rüütli stiilis. Aga üldiselt me kasutame võimalust vait olla. Küll leedulased ütlevad.) 😏

28. juulil avaldas Sirp Jüri Adamsi arvamuse põhjal tehtud kirjatüki Venemaa praegusest olukorrast ja edasisest. Kõlas pessimistlikult. 1982. aasta vaimus, mil näis, et Nõuk Liit kestab veel 100 aastat ja Brežnev elab vanemaks kui Mao.

Sarnastest seisukohtadest seni puudust ei ole, vt nt äsja ilmunud raamatut  
Everyone Loses: The Ukraine Crisis and the Ruinous Contest for Post-Soviet Eurasia,

Samuel Charap & Timothy J. Colton, Routledge, 2017, 212 pp. Autorid kalduvad arvama, et häid lahendusi silmapiiril ei ole ja tuleks leppida mõjusfääridega, mida Venemaa taotleb. Mitte ülearu originaalne seisukoht. Sarnane kunagistele sovetoloogidele, kes ei suutnud muutusi ette näha. Veel vähem mingit tegevuskava pakkuda.

Vastukaaluks pessimistidele teeks optimistliku ennustuse, mis põhineb üldtuntud faktil, et Putini võim toetub oligarhidele. Nende elu hakkavad sanktsioonid häirima isiklikus plaanis.  Isikute ring, kellele ei anta viisasid ja kelle pangaarvete kohta hakatakse esitama küsimusi, laieneb.

Esimeste sanktsioonide alla langenud tegelaste ja firmade kohta vt http://www.bbc.com/news/world-europe-26672800  Nüüd langevad sanktsioonid ka nende pereliikmeile, kuldse eluga harjunud lastele ja väga rahulolematule abikaasale ja ämmale. Milleks neile vinduv sõda Ukrainas? (Tehaste varastamise rõõm on juba lahtunud.) Võib olla pakutakse lähikuudel veel võimalust virutada mõned Valgevene tehased, aga ei ole kindel.
Sõjavägi ja sõjatööstus - nemad on nautinud  eelneva ajaga võrreldes paremaid tingimusi. Siiski vaevalt, et kindralid tahaksid tõsimeeli hakata armee võimekust tõestama  tõsisemas konfliktis. Sest üht-teist selle võimekuse koha pealt sõjaväelased teavad. Seega vaikne vindumine ja mänguruum muutub kitsamaks.

Kuidas vene tüüpi maffia käitub, kui ninamees liikmete elu keeruliseks teeb?