Miks keegi ei kiida?

Oli väga ilus suvi ja nüüd on väga ilus talv.

Ja kui juba kiitma hakata, siis järgmiseks kiidan

saabuvate valimiste avanguna välja käidud ekre programmi. Täieline tsirkus algab. Tahaks juba näha, kuidas sotsid saadavad lavale Baruto ja omad muud tegelased, näitlejad ja lauljad ja sportlased ja artistid.

Kesk lubas "õigeusklike jõulud"

(mõeldud muidugi Moskva patriarhaadi kirikut) teha edaspidi vabaks päevaks (mäng tulega ja häbitu pugemine putinimeelsete ja kremli ees). Sest  Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus peetakse jõule samal ajal luterlaste, katoliiklaste jt kirikutega.  

Reform kindlasti mõtleb valimisteks midagi välja. Mis ühelt poolt ei välistaks valimiste järel keskiga voodisse pugemast ja teisalt mingi 20 % kanti hääli tooks. Muidu võib neil hakata nappima mõnusaid riigipalgalisi kohti ja suurest näljast lähevad nad siis omavahel kisklema. 

Isamaalased natuke ehk soleerivad, aga nad on nii jõuetuks jäänud, et korralikku šõud neilt ei tule. Kui just ei õnnestu enne valimisi korraldada midagi nii kõmulist, nagu nt poole tosina sotsi ja reformari suhtes uurimise algatamine ja paremal juhul peaks keegi neist kaamerate ees pokri viidama. Aga parlamendisaadikutega seda nii lihtsalt teha ei saa. Seega kahjuks 200 000 000 000 pesumajale katust teinud ministrid ja esimehed jt meile meeldejäävat meelelahutust ei paku. 

Vabaerakond esitab numbreid, kus ta  lihtsalt vaikselt mõmiseb. Eesti 200 paneb kokku kava küpse sotsialismi ajast tuntud lööklausete remixe. Rohelised ning Talvik jagavad valijatele kuivatatud põllulilli. 

Ühesõnaga - kõik on tublid. Ja olgu veelkord korratud - valitsus kesk+reform ja juhtiv opositsioonijõud - ekre. Idast vaadatuna kõik mõnusalt mõjutatavad. Esialgu tehakse paar liigutust majanduslike hoobadega, nagu kremloididel sõpradega asju ajades kombeks. Siis massiivne propaganda laviin jne. Opositsioon ja valitsevad parteid arutavad tekkinud olukorda jne jmt. Ja hakkame tähistama 80 aasta möödumist 1939. aastast. Milliste imeliste ümberkehastumistega etendused siis tulevad... siin ilmselt jääb fantaasia elule alla.

Head uut aastat!

Eesti 101! 

Kujundite keeles üks-null-üks mulle ei meeldi (variatsioon teemal Orwell 😾). Aga see on juhuslik  assotsiatsioon. Lootust ja usku ja armastust kõigile.

Tintsukas tädi Maalide kallal

  Nukker lugu

Mõned head aastad oli täiesti rahulik ja keegi ei meenutanud ei hukkamõistvalt ega patroneerivalt või mingil indlevmuhedal labusal kombel "tädi Maalit"; kui äkki "kõmm" ja Postimehe Tiina kirjutas terve kilomeetri juttu, mille eredaim mõttesähvatus oli, et Maalide küsimusele tuleks leida lahendus, sest Tintsukale Maalid mitte ei meeldi ja teadagi ei ole miski nii tähtis või oluline, et oleks väärt pisarat tütarlapse põsel ja Maalide pärast on Eestis kole ja ilusat elu ei tulegi. Tiinade teadvuse ja alateadvuse analüüsimine ei ole kindlasti minu hobi. Seega mida ja kui palju selle tumedast osast antud kirjatükis välismaailmale projitseeriti, jääb siinkohal hindamata. Mida võiksid mõelda, tunda või karta tädi Malikad, Madihad, Munirad vt, selle üle artiklis ei arutletud.

Meil ja mujalgi Läänes on poliitilise süsteemi kriis. Mitte väga kriitiline, aga siiski mingeid muutusi esile kutsuv. Kõrgeima võimu, see on rahva, legitiimsust seatakse kahtluse alla. Demokraatlike mehhanismide kiuste avalduvad nomenklatuuri suhtumises ja käitumises monarhistliku, st päriliku ja päritolust lähtuva toimimise tunnused. Kui püüda kuidagi võimu piirata või pidurdada, hakatakse  üles puhuma lõhenemise teemat, rääkima vihkamisest ja mis kõik veel. Sellesse mängu on tõmmatud ajakirjandus, seal mängib mingi osa äriringkondadest koos nende poolt värvatud lobistidega,  nn sotsioloogid/politoloogid, kes pigem kalduvad olema ideoloogid-propagandistid ja halvemal juhul ka provokaatorid, erakondade kõneisikud ja juhid. Populistid sõimavad populiste populistideks.  

Kümne päeva kestel keegi Maalide teemal ei vastanud, selline vaikus kultuurirevolutsiooni aegadest.  Õnneks võttis Ivan Makarov sel teemal lõpuks sõna ja ilmus selge sõnumiga Aitäh sulle, tädi Anni. Makarov nimetas mõnesid elementaarseid asju ja julges näidata tänutunnet eesti tädide vastu. Makarov rahul ja tädid õnnelikud.

Arvasin, et pole mitte midagi teha Jõuluõhtul Raadi kalmistul pildistatud fotoga Kuperjanovi hauast, aga ärritujate ärritamiseks panen ta üles

Julius Kuperjanovi haual 24. XII 2018