Lollus jääb!

aga seda võiks kohati vähem olla

Mul on tosina jagu omi mõtteteri ja
tähelepanekuid lollide kohta.

Vahel jagan neid kitsas seltskonnas. Sest need  on olnud ajast ees ja langeksid väga kivisele üldise mittemõistmise pinnale.  

Nüüd tundub, et mõned vähem radikaalsed neist võib kirjalikult avalikustada. Lootuses, et see on uue aja(stu) märk, et KAPO juht hoiatas Pärnus konverentsil kõneldes lollide inimeste (palkamise) eest. KAPO on teadvustanud, et lollid on oht. See on hea, lootustandev.

Arnold Sinisalu väljendas triviaalset, aga õiget mõtet. (Iseküsimus on, et keda siis lollid peaksid palkama,  vt üht minu varasemat postitust.)

Olin mõne päeva Eesti uudistest eemal ja lühikese ajaga on päris palju veidrat toimunud. 

Minister Korb (kellest tean vaid seda, et ta räägib aktsendiga) on punaveteranidega kohtudes kuuldavale toonud, et on NATO vastane, siis vabandanud ja kahetsenud ja juba ministri ametist lahtigi saanud.

* Lolli elu on seikluste jada.*

Kuidas küll jõudis vaese Mihhaili mõttekäik sellelt, et kaitsekulutuste raha võiks parem jagada pensionäridele (nagu kisas publik), selleni, et Eesti võiks välja arendada nihukese võimsa armee, et meile poleks NATO abi vajagi? 

* Võib-olla loll ei mõtle vähem kui tark, aga loll mõtleb valesti.*
 

Talleyrandile omistatakse  ütlus: C'est pire qu'un crime, c'est une faute. 

Ehk siis: "See on hullem kui kuritegu, see on viga." Või  siis suur eksimus. (Tegelikult seda olla öelnud hoopis keegi teine.)

Mulle meeldib selle ütluse variatsioon: "See on hullem kui kuritegu, see on lollus." (Autorit ei tea.)  Oscar Wilde on samal teemal arvanud, et Nobody ever commits a crime without doing something stupid. (Aga mõistagi kirjanike puhul ei ole kindel, kas nad nii arvasid või pigem tahtsid teha ilusa ja lööva lause.) Tõdemus - pole mõtet juurelda, kas mõni üksikjuhtum on pigem pahatahtlik ja halvemal juhul kuritegeliku kavatsusega,  kui tegemist on koletu rumalusega.

Vahva on, et * lollid on kavalad *. Lisab elule värvi.

Viivad küll punaseid nelke okupantide pühal langenud okupantide hauale, aga georgi lindikest rinda ei pane. Ja kui küsida, et kuule punnsilm, millega sa tegeled?, siis tuleb pikk ja põhjalik ja keerukas seletus. Sest * lollid armastavad targutada *.

* Kes suudab inimeste lollust ja laiskust enda huvides kasutada, saavutab palju. *

Et lõpetada sobilikult sallivuse ja inimarmastuse lainel, olgu tsitaat Johannes Paulus II:

"Ka rumalus on Jumala and, aga seda ei tohi valesti kasutada."

Kevad

Kirsid õitsevad

Hakkasid nädala alguses õitsema ja õitsevad lausa kevadtormi tempos. Ju siis mõne päeva pärast on  õielehed langenud. Perfektse ajastusega sai reede lämbel õhtupoolikul lokaalne sakura peetud. Kuna oli üsna palav, siis sel aastal oli sake jahutatud, mitte soojendatud, nagu paaril varasemal.

Nurmenukud, jänesekapsas, karu-, muru- ja küüslauk olid laual, nagu peab. Šampus jäi küll natuke  hämarale ajale, sest sakega läheb alati pisut pikemalt kui oskab arvata. 

Kogu sündmuse vältel viibis kohal ka kass 

(esmalt erinevates Utagava kassipoosides,  aga hiljem võttis asjakohase Shunso asendi).  

Punase veini

aegu oli pokaale 

üsna ähmaselt näha

ja välja tulid

esimesed nahkhiired

 Tänase seisuga on must-toonekure Karli pesas kaks äsjakoorunud poega.

 

Kultuurist

Üks pilt, muide - seotud kultuuri rahastamisega

Sain foto Prantsusmaalt.( Kirjaga ja kirjeldusega, kui tore on tuur mööda šampuse maad.)

Meenus vestlus ühe pariislasega. Mina: "Eestlaste jaoks on kultuur põhiliselt teater."
Pariislane: "Teater? Mina arvan, et kultuur on päikese käes sädelev šampus pokaalis."

No ja lisaks muule, on prantslastel veel 

sigaretid Gitanes. (Gauloises  muidugi ka.

Viimaseid olla eelistanud Sartre, Picasso ja Orwell.)

Aga nüüd olla Prantsusmaa valitsusel plaan, et kuna need sigaretid on liiga ikoonilised ja stiilsed, tuleks nad täielikult ära keelata. 

Kui see tõepoolest juhtub, siis ehk hakatakse neid tootma näiteks Marokos, kuhu ei jõua Euroopa direktiivid (ja ISIS-e suitsetamise vastane võitlus).

Kui esimeselt pildilt lugesite, et kirjutatud on filtre ja põlglikult mühatasite, olgu lisatud teine pilt, brändi ehedamast kehastusest, filtrita. Mõistagi olid algGitanes lisaks muule veel kollaka paberiga. Siis kui Jim Morrison veel elas.

Mõni rida ilusast luuletusest ei ole iial liiast:

  I become the cigarette and you the match
  Or I the match and you the cigarette

  Blazing with kisses that smoulder towards heaven

 

Gijorgievskaja lindike

Provokatsioonide päev

Täna oli punafašistide jaoks aasta tähtsaim päev. Natsistalinistid korraldasid erinevates linnades võimalikult palju hüsteeriast nõretavaid provokatsioone. Meie meedia jookseb ka muidugi kremli poolt ette antud päevakorra sabas, mingi neoENSV vaimus.

Panin ka püünise välja, et tõmbaks ligi ja hullunud sovokid roniksid sisse.  Võib-olla sellistes torudes õnnestuks neid kuidagi isoleerida, muidu "совок бессмертный лезет и лезет из гроба".

Asjakohane õpetus, et kuidas seda lindikest kanda anti juba paar aastat tagasi ja soovitan tutvuda:

Kirsid

Kõiges on süüdi globaalne soojenemine

Aastal 2015 05. mail pildistasin oma aias kirsiõisi ja fikseerisin sellise seisu

Ja aastal 2016 05. mail pildistasin samas kirsioksi ja sai selline pilt

Ja sel 2017ndama aasta viiendamal maikuu päeval pole veel midagi sellist näha.

Kuidas keegi tõsimeeli püüab igat väikest kõikumist soojem/varasem kevad või jahedam ja hilisem kevad, siduda globaalse soojenemisega ja üldise pseudoteadusliku maailmatunnetuse vaimus kuulutatava aimatava maailma lõpuga, jääb ühe keskmise Amaalie jaoks muidugi arusaamatuks. 

Püüan tabada kirsiõite aegumatu ilu olemust ja nende erilisust. Hoida sidet üle aegade ja vahemaade. Impressionistide, sakejoojate jt kahtlaste elementide vahel. Kes pole kaugeltki  veendunud, et maailm muutub paremaks ja elu ilusaks, kui jõgede kaldaile kerkivad võimsad tselluloosi kombinaadid. 

Kindel on, selgi 

aastal sakura taeva
ei jää. Varu saket ja  

kevadkogritsaid.

Claude Monet

Maalis sellise pildi:

See mees tundub olevat kerglane tüüp.

Rumi 810

Mõistame-mõistame (hukka) ehk "maha kevad ja maha aprill"

Üsna juhuslikult võtsin kätte eesti keelde tõlgitud Rumi (Doris Kareva tõlge).

Ja et oleks huvitavam, lugesin seda kõrvuti eesti keelde tõlgitud Tsangjang Gjatso'ga (tõlkinud Linnart Mäll). Peamiselt tahtsin vaadata, et kui kauneid ridu võib eesti keeli leida.  Õnneks olen varem mõlema loominguga kokku puutunud sellistes muusikalistes, otsevabatõlkelistes  jm vormides, mis ei ole seda lootusetult lamedaks labastanud. Ettevaatust, New Age!

Ülevaate Rumi tõlgetest inglise keelde (ja muidugi probleemidest, vaimse, religioosse, spirituaalse ja muude mõõdetega seotust) leiab (veel suhteliselt värskest) Njuujorkerist:

http://www.newyorker.com/books/page-turner/the-erasure-of-islam-from-the-poetry-of-rumi

(Vene keelde on Rumi't palju tõlgitud, veebist peaks olema võimalik leida akadeemiliste kommentaaridega tekste jpm.)

Tsangjang Gjatso laulud inspireerivad tiibeti muusikuid jätkuvalt. (Isegi räppareid. (Või on nad räppijad? Räppivad räpparid.))

Üks hea tiibeti laul on parem kui pikale veniv targutamine, igatahes.

 "Drops of rain wash away the love songs written in the Sand. But, Love though unwritten remains long after, in the Heart." - 6th Dalai Lama

See tekst on natuke sarnane sellele tõlkele:

Vesi peseb maha

kirja pandud tähed.

Mõttemärke nõnda

ei saa kustutada.

Poeesiat ja kevadet on kõikjal. Postimees avaldas sellise tanka

President mõistis

hukka soolise 

võrdõiguslikkuse 

naeruvääristamise 

Eesti Rahva Muuseum

Mehr Licht! Gib mir mehr Licht!

Arvata võis, et pühade ajal tehakse kellegi poolt mõni selline plaan, millest mul tuleb osa võtta. 

Ja sedapuhku oli osa plaanist Eesti Rahva Muuseumi uue hoone külastamine. Sõbrad ja tuttavad, daamid ja härrad, on seal juba korduvalt käinud, aga ikka kontserte kuulamas, nüüd oli plaanis ehe muuseumi külastus. 

Ei tea, kuidas uus maja oleks mõjunud, kui varem poleks pilte näinud. Kas pikali asendis pilvelõhkuja? Või Universumi Aedviljabaas nr 1? Kuna kõik tunduvad selle hoone välimusega rahul olevat, siis peaks olema hästi. Väline vorm, jäägu kõrvale; asume sisu juurde. 

Kolm näitust: püsiekspositsioon, mida nimetatakse "Kohtumised", püsinäitus "Uurali kaja" ja kunstinäitus, mille nimeks on vist "Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes". 

Viimasena nimetatud näitus on hea. Palju maale. On tuntud ja on ka selliseid, mida ei teadnud või ei mäletanud. Ja nagu kuraator Reet Mark (kui ma ei eksi) ilmselt kavandas, on mõni pilt ka natuke naljakas. Nagu näiteks torukübarates mässajad Jüriöö ülestõusu kujutaval maalil (vt fragment). 

"Uurali kajast" rääkides - veevulin ja linnulaul on alati tervitatavad. Olgu siis Tallinna lennujaamas või kusagil muuseumis. Pimedust olen ka mitmel pool ekspositsioonides kohanud, nt Turu lossis avati 2004. a selline väga kohtvalgustega jne näitus, Stockholmis on osa aardeleidudest üsna pimedas ruumis, Tbilisis on üks väga hämaralt valgustatud muuseum jne.

Aga "klaasist majas" poleks küll sellist pimedust oodanud. Eriti kuna samas on  palju väikeses kirjas tekste. Põhjarahvad ei ela ju pimeduseriigis. Kui neil on polaaröö, siis on ju polaarpäev ka.

Täiesti omamoodi produkt on (ja vajaks eraldi teemana käsitlust) püsiväljapaneku põhiosa ehk siis "Kohtumised". Uuskeeles "poolprofessionaalne väljapanek". Raha oli, võimalus Eesti erinevatest kogudest kraami kokku kanda oli, tehnilisi lahendusi kasutada, sisekujundust luua, näitlejaid ja lavastajaid palgata jne jne, kõike oli ja seda on näha. Aga väljapanek on kaos. Kahjuks ei ole see vahva kaos.    

Kotiga valgust kanda pole mõtet, seega võib teema ammendatuks ja lõpetatuks lugeda.
(Jäägem rahulikuks hoolimata sellest, et "edukad" ja "huvitavad" muuseumid hakkavad järjest avama ruume, mis kujutavad keskaegseid piinatubasid, bordelli jmt.)